Regina Baltica
| Regina Baltica | |
|---|---|
 | |
| Teised nimed |
Viking Song (1980–1985) Braemar (1985–1991) Anna Karenina (1991–1996) |
| Tüüp | Parvlaev |
| IMO number | 7827225 |
| Jääklass | 1A |
| Lipuriik |
 Küpros |
| Sõsarlaevad | Viking Saga |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | Wärtsilä, Perno laevatehas, Turu, Soome |
| Vette lastud | 15. veebruar 1980 |
| Teenistusse võetud | 30. august 1980 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 145,19 m |
| Laius | 25,51 m |
| Süvis | 5,51 m |
| Kogumahutavus | 18 345 |
| Peamasin | 4 x Wärtsilä 4781 kW |
| Kiirus | 21,3 sõlme |
| Reisijakohti | 1500 |
| Kajuteid | 505 |
| Kajutikohti | 1156 |
| Rajameetreid | 936 |
| Autokohti | 486 |
Regina Baltica on parvlaev, mis kuulus Eesti laevandusettevõttele Tallink. Laev ehitati 1980. aastal Wärtsilä Perno laevatehases Turus Soomes. Ta ehitati ettevõttele Rederi Ab Sally ja hakkas reisijaid teenindama kaubamärgi Viking Line all.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Viking Line[muuda | muuda lähteteksti]
Rederi Ab Sally alustas laevaga Viking Song reisijate teenindamist liinil Helsingi–Stockholm sõsarlaeva Viking Saga asemel. 1985. aastal ostis laeva Fred. Olsen & Co. Norra lipu all sai laeva nimeks Braemar.
Baltic Line[muuda | muuda lähteteksti]
1991. aasta algul soetas laeva Venemaa laevakompanii Sovcomflot ja nimetas selle Balticaks. Suvel 1991 sai laeva nimeks Anna Karenina ja selle üüris Baltic Shipping Co. Oli plaanis suunata see liinile Peterburi–Stockholm. See plaan ei täitunud ja laev saadeti renoveerimiseks Hamburg.
Samal kuul rentis laeva Vene sõjavägi, et vedada sõjaväevarustust ja sõjaväelasi Ida-Saksamaalt, Laeva oli kasutatud nii sõjatehnika kui ka sõjaväelaste transportimiseks.
Laev oli seetõttu tugevalt vigastada saanud ja samuti rüüstatud sõjaväelaste poolt mistõttu saadeti laev uuesti Hamburgi renoveerimiseks.
Märtsis 1991 alustas Anna Karenina liiklust ettevõtte Baltic Line liinil Peterburi–Nynäshamn–Kiel. 1996. aasta jaanuaris Baltic Line pankrotistus. Märtsist juunini kandis laev lühendatud nime Anna K, selle nime all renoveeriti laeva Saksamaal kolmandat korda.
Estline[muuda | muuda lähteteksti]
Anna K. müüdi suvel 1996 ettevõtete Nordström & Thulin ja ASi Eesti Merelaevandus tütarettevõttele Estline ning alustas Regina Baltica nime all liiklust liinil Tallinn–Stockholm. 1998. aastal loobus Nordström & Thulin oma osalusest Estline'is ning Eesti Merelaevandus jäi selle ainsaks omanikuks.
Tallink[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aasta lõpul võttis Estline´ilt laeva prahilepingu üle Tallink. Mais 2004 lisati Tallinna–Stockholm liinile vahepeatus Maarianhamina, et pärast Eesti astumist Euroopa Liitu saaks laeval tax free ehk maksuvaba kaupa müüa.
Kevadel 2005 rentis laeva NATO, et kasutada seda õppuse ajal Norras. 27. septembril 2005 sõitis laev Stockholmi saarestikus madalikule, keegi viga ei saanud. Mais 2006, kui Tallink sai uue laeva Galaxy, siirdus Romantika Regina Baltica asemel liinile Tallinn–Maarianhamina–Stockholm ja Regina Baltica suunati Läti lipu all liinile Riia–Stockholm. Nüüd sõidab samal liinil ka Silja Festival. Regina Baltica asemel sõidab liinil Riia–Stockholm alates maist 2009 Romantika.
Regina Baltica sõitis 2009. aastal juunist septembrini firma Acciona Trasmediterranea jaoks liinil Almeria (Hispaania) – Nador (Maroko).
Regina Baltica sõitis alates 2010. aasta mai lõpust selle firma Hispaania ja Maroko vahelisel liinil Algeciras – Tanger Med, pardal Eesti tehniline meeskond. Alates 24. juunist vahetus see liiniga Almeria (Hispaania) – Nador (Maroko). Ajaprahing kestis 3. septembrini 2010.
11. septembril 2010 jõudis Regina Baltica Fääri saartele. Alates 17. septembrist 2010 sõitis Regina Baltica Läti lipu all eestlastest tehnilise meeskonnaga Fääri saarte liinil Tvøroyri–Tórshavn, asendades nelja nädala jooksul dokis viibinud laeva Smyril.
25. mail 2011 väljus Regina Baltica Tallinnast Lahesuu sadamast ja võttis kursi Vahemerele, liinile Almeria–Nador. Tagasi Tallinna Lahesuu sadamasse saabus 5. oktoobril 2011.
27. jaanuaril 2012 väljus Regina Baltica Lahesuu sadamast ja võttis kursi Harwichi sadamasse Inglismaal. Sealt sõitis laev edasi Sheringhami, et tegutseda seal ujuvhotellina sadakonna tuulepargiehitaja majutamiseks. Prahileping oli sõlmitud vähemalt kuueks kuuks.
Aprillis 2015 müüs Tallink Regina Baltica Rootsi ettevõtte Läti tütarettevõttele, mille käsutuses oli laev juba varem prahilepingu alusel.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Fakta om Fartyg – M/S Viking Song (rootsi keeles)