PlayStation 2
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| PlayStation 2 | |
|---|---|
|
[[Pilt:Standing Black PlayStation 2 icon.png|256px|center]] | |
| Tootja | Sony Computer Entertainment |
| Tüüp | mängukonsool |
| Põlvkond | kuues generatsioon |
| Esmakordselt saadaval |
 4. märtsil 2000 Jaapanis, 26. oktoobril 2000 USA-s, 24. novembril 2000 Euroopas, Detsembril 2000[1] |
| CPU | 64-bitine Emotion Engine taktsagedusega 294,912 MHz või 299 MHz (uuemad mudelid) |
| GPU | "Graphics Synthesizer" taktsagedusega 147,456 MHz |
| Meedia | CD, DVD |
| Salvestamine | Playstation 2 mälukaart (ametlikult toetatud 8 MB) |
| Kontrollerid | DualShock 2 |
| Ühenduvus | 100 Mbit Ethernet/Modem (SCPH-10000-50000 mudelid vajavad lisaadapterit, uuematel juba integreeritud), 2 × USB 1.1, 1 × IEEE 1394 liides |
| Online teenindus | Dynamic Network Authentication System |
| Toodet müüdud | üle 147 miljoni |
| Enim müüdud mäng | "Grand Theft Auto: San Andreas" |
| Tagasiühilduvus | PlayStation (PSone) |
| Eelkäija | PlayStation (PSone) |
| Järeltulija | PlayStation 3 |
Sony PlayStation 2 (lühendatult tuntud kui PS2) on kuuenda põlvkonna mängukonsool, mille arendus kuulutati välja 1999. aasta märtsis ning mis jõudis Jaapanis ametlikult müügile 4. märtsil 2000 (hinnaga 39 800 JP¥), USA-s 26. oktoobril 2000 (hinnaga 299,99 USD) ja Euroopas 24. novembril 2000 (hinnaga 299 £). Tema eelkäijaks oli PlayStation (PSone) ja järeltulijaks PlayStation 3 (PS3). Müüdud 155 miljonit eksemplari.
Siiski on näha, et lähiajal võtab selle tiitli üle Nintendo DS. Kui aga käsikonsoole mitte arvestada, siis PS2 püstitatud rekordit veel lähemas tulevikus ei purustata. Pärast 12-aastast tootmist lõpetati Playstation 2 tootmine Jaapanis 28. detsembril 2012. Euroopas ja Ameerikas lõpetati Playstation 2 tootmine 4. jaanuaril 2013. Umbes samal ajal kuulutati välja Playstation 4.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kohe pärast müüki paiskamist oli PS2-l väga suur müügiedu. Juba esimeste päevadega osteti elektroonikapoed PS2-konsoolidest tühjaks. Nõudlus oli lihtsalt nii suur, et tootmisega ei jõutud järele. See tekitas olukorra, kus eBays läksid müügiks nagu "soojad saiad" PS2-d, mis maksid 1000 või enam dollarit. Säärase fantastilise edu saladuseks olid kindlasti PSone'i suur fännibaas ja tagasiühilduvus PSone'i mängudega. Niivõrd soe fännidepoolne vastuvõtt sai hukatuseks aga Sega Dreamcastile, millega oli Sega püüdnud senini oma turuosa laiendada ja mängurite poolehoidu võita. 31. jaanuaril 2001 teatas Sega, et lõpetab konsoolide tootmise ning edaspidi toodab ainult konsoolide tarkvara. Sama aasta lõpul tulid Nintendo ja Microsoft välja oma uute mängukonsoolidega GameCube ja Box. Analüütikud arvasid, et nüüd läheb tihedaks rebimiseks kolme konkurendi vahel, kuna kõigil kolmel oli midagi, mis võiks mängureid ja arendajaid peibutada. Sony PSone'i saavutatud fännibaas, mis nüüd liikus edasi PS2-platvormile, Nintendo pikaldane kogemus konsooli- ja mängudetootjana ning Microsofti Xboxi tolle aja kohta küllalt võimas riistvara. Kuna parajasti ilmusid PS2-le sellised hittmängud nagu "Grand Theft Auto III", "Metal Gear Solid 2", "Devil May Cry", "Gran Turismo: A-Spec", siis PlayStation 2 edulugu jätkus uue hooga jättes konkurendid kaugele maha.
Riistvara ja tarkvara ühilduvus
[muuda | muuda lähteteksti]PlayStation 2 tarkvara, millest enamus moodustavad mängud, müüakse CD-ROM-idel ja DVD-ROM-idel. Võimalik on ka maha mängida audio CD-sid ja DVD filme, mis omal ajal tegi PS2-st ühe odavaima DVD-mängija. Konsool on tagasiühilduv PSone'i mängude, mälukaartide ning pultidega. Mälukaardid toimivad ainult PSone'i mängudega. Kuigi puldid töötavad ka PS2-mängudega, ei pruugi need võimaldada kõigi funktsioonide (nt analoognuppude) kasutamist.
PS2 pult DualShock 2 on DualShock 1 edasiarendus. Analoogkangid on tehtud veidi jäigemaks, et suurendada liigutuste täpsust. Kõik nupud välja arvatud "Analog mode", "Start", "Select", "L3" ja "R3" muutusid tundlikumaks. See tähendab, et pult suudab aru saada, kui tugevalt mängija nuppu vajutab ja seda mängu ümber tõlgendada. Üsna palju on seda ära kasutatud rallimängudes. Näiteks, kui mängija vajutab nupu pooleldi alla, siis mängus hoiab auto samuti gaasipedaali pooles vinnas. Nagu ka eelkäijal, on DualShock 2-l vibratsioon sisse ehitatud. Igasugused plahvatused, kokkupõrked, teelt väljasõidud ja muud säärased olukorrad mängus kajastatakse PS2-puldi poolt erineva tugevusega vibratsioonina. Peale Sony on pulti DualShock 2 tootnud veel ka Logitech, Trust, Joytech ja teised. Tegemist pole siiski päris äravahetamiseni sarnaste juhtseadmetega ja DualShock 2-ks saab neid nimetada vaid tinglikult, sest kaubamärk kuulub siiski Sonyle. Need erinevad Sony tootest nii välimuse, tundlikkuse kui ka funktsioonide poolest. Näiteks Logitech ja Trust on valmistanud juhtmevaba versiooni DualShock 2-st ning mõni tootja on juurde pannud lisanuppe. Playstation 2-ga on võimalik ühendada 2 juhtpulti. Kui kasutada Multi Tap lisaseadet ning ühendada see mõlemasse konsooli pessa, saab mängijate arvu kasvatada 8-ni.
Mänguseisude salvestamiseks kasutab PS2 standardselt 8 MB mälukaarti, millel on Sony MagicGate krüpteering. Viimasega püüti takistada mälukaartide valmistamist teiste tootjate poolt, kes ei taha Sonylt vastavat litsentsi osta. Sellest hoolimata on suudetud turule tuua mitmeid kaarte, mis pole Sony toodang ning mille kasutusvõimalused ja maht ületavad originaali näitajaid. Sellised on näiteks Datel Max Memory (16 MB, 32 MB või 64 MB) ja Memory32. Viimasel on 32 MB mälumaht ning võimaldab kaarti USB kaudu arvutiga ühendada. Seeläbi saab kopeerida faile kaardilt arvutisse ja vastupidi. Puuduseks on, et seadmed pole ametlikult Sony poolt toetatud ning ei ühildu 100% kõigi mängudega ehk võib esineda probleeme mänguseisu salvestamise või laadimisega. Samuti võib salvestamine/laadimine olla mõnevõrra aeglasem võrreldes originaalse Sony mälukaardiga.
Konsoolil on veel 2 USB- ja üks IEEE 1394 (FireWire) pesa. Viimast kasutati kahe konsooli kokkuliitmiseks võrgumängu eesmärgil. Alates mudelist SCPH-50000 kadus IEEE 1394 ning tuli juurde infrapuna port. Üldiselt saab USB-d kasutada ainult PS2-le mõeldud seadmete ühendamiseks. Näiteks EyeToy kaamera, Playstation 2 klaviatuur või hiir. Vanematele "fat" mudelitele oli võimalik installeerida kõvaketas, mille standardsuuruseks oli 40 GB. Võrgurollimäng "Final Fantasy XI" nõudis kõvaketta olemasolu, kuna mäng vajas osalist installeerimist masinasse. Kõvaketast kasutavad ära ka mitmed Jaapani regioonile mõeldud mängud, kus osalise installimisega kõvakettale saavutatakse lühem laadimisaeg.
Võrgus mängimise võimalused
[muuda | muuda lähteteksti]PS2 toetab ka võrgus mängimist. 2003. aastal tuli (Euroopas) müüki Network Adapter (võrguadapter), mis tegi võimalikuks PS2-ga võrgus mängimise, samuti liitumise PS2 online-kogukonnaga Central Station. "Slim" mudelitel on võrguadapter sisse ehitatud. Mõned mängud lubavad kasutada sissehelistamisega internetiühendust ehk Dial-up'i või ühendada otse kaks PS2 võrgukaabli kaudu või läbi ruuteri kokku.
Võrgutoe edendamiseks lõi Microsoft Xbox Live'i, mis oli ühtne keskkond võrgus mängimiseks. Seda kasutasid kõik mängud, millele oli loodud võrgus mängimise võimalused. PS2 liikus selles suhtes teises suunas. Konkreetse mängu võrgutoe ja serverite eest pidi hoolitsema mängutootja või levitaja. Puudus ühtne süsteem. See oli ka üheks põhjuseks, miks võrgus mängimine PS2-l ei saavutanud nii suurt populaarsust nagu Xboxil.
Kõik mängud, mis on välja tulnud 2003. aastal ja pärast seda kasutavad nn "Dynamic Network Authentication Systemit", lühidalt DNAS. See peaks takistama piraatlust ja petukoodide kasutamist. Sellest hoolimata on leiutatud viisid turvasüsteemist mööda hiilimiseks.
Ajapikku on mitmed tootjad oma mänguserverid kinni pannud, mistõttu ei saa enam mitmeid mänge võrgus mängida. Siiski on koostatud programm mis mõningate mängude puhul võrgutoe taastab ametliku mänguserveri olemasoluta.
Muudatused riistvaras
[muuda | muuda lähteteksti]PS2 riistvaras on aja jooksul tehtud nii väliseid kui ka sisemisi muudatusi. Eristatakse üldiselt kahte versiooninumeratsiooni. Ametlikku, mis näeb välja näiteks järgmine: SCPH-50000 või SCPH-70004. Viimane number näitab piirkonda, kus konsooli kasutada saab või pigem, millise regiooni mängud on antud konsoolil mängitavad. Näiteks 0 viitab Jaapanile ja 4 Euroopale. Konsooli modifitseerimata või muid nippe kasutamata pole võimalik Jaapani regioonile mõeldud mänge Euroopa konsoolil mängida. Sama kehtib ka DVD filmide kohta. Riistvarahäkkerid on kõnekeelde toonud lühikesed versiooninumbrid V0, V1, V2, V3, ..., V18. V1-V11 puhul on tegemist "fat" mudeliga, alates V12-st räägitakse "slim" mudelist. Praegu kõige uuem on V18 (SCPH-9000x).
PS2 "Fat"
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed 3 (SCPH-10000, SCPH-15000 ja SCPH-18000) PS2 versiooni jõudsid müüki ainult Jaapanis. Neil puudus kõvaketta lisamise võimalus ehk expansion bay, mille asemel oli PCMCIA-pesa. DVD filmide dekodeerimine polnud riistvaraliselt toetatud, seetõttu tuli mälukaardile kopeerida lisatarkvara, mis oli kaasas eraldi CD-ROM-il. V3 oli oma mitme omavahel ühendatud trükkplaadiga üsna erineva ehitusega võrreldes järgnevate versioonidega. V4-l olid juba kõik komponendid, välja arvatud toide, paigutatud ühele trükkplaadile. V5 muudatused olid väga minimaalsed. V6-l keerati ainult ringi Power/Reset lüliti ühendus emaplaadiga, et takistada modifitseerimiskiipide kasutamist, mis ei vajanud jootmist. V7 ja V8 muudatused oli samuti väga väikesed. V9-le lisati infrapunaport, DVD-RW, DVD+RW tugi ning eemaldati FireWire port. V10 ja v11 muutused olid taas väikesed.
PS2 "Slim"
[muuda | muuda lähteteksti]
V12 (SCPH-7000x) ehk PS2 "slim" versiooni tulekuga oktoobris 2004 muutus konsool nii oma füüsilistelt mõõtmetelt kui ka seesmiselt. Kaal vähenes 2,2 kilogrammilt 900 grammile ja vähenes ka müra. Võrgukaart integreeriti emaplaadile. Korpuse sisemise ruumi vähenemise tõttu ei saanud sinna enam ära mahutada kõvaketta pesa ja toiteplokki. Kuna kõvaketast polnud võimalik enam kasutada, siis selle kohta tuli palju negatiivset kriitikat, sest eksisteerisid mõned mängud nagu "Final Fantasy XI", mis vajasid kõvaketast. Ametlik PS2 Linuxi distributsioon on samuti kõnealusest seadmest sõltuv.
V12 versiooni numeratsioonis ei valitse päris üksmeel. Algul kasutati põhiprotsessori (Emotion Engine) ja graafikaprotsessori (Graphic Synthesizer) jaoks eraldi kiipe, hilisemad V12 mudelid kasutasid vaid ühte kiipi, mis täitis nii CPU kui ka graafikaprotsessori ülesannet. Sellest tulenevalt võidakse mõnes kohas V12-le viidata natuke teise arvuga, näiteks:
- V11.5 – eraldiseisvate kiipidega versioon
- V12 – ühe kiibiga versioon
või
- V12 – eraldiseisvate kiipidega versioon
- V13 – ühe kiibiga versioon
Siiski enamus inimesi kasutab mõlema kohta V12 tähistust.
V14-l (SCPH-7500x) oli võrreldes varasemaga teistsugune ASIC ja lääts. CPU ja GPU olid taas integreeritud ühele kiibile. See kontseptsioon jäi ka edaspidistes versioonides püsima. Kahjuks tekkisid aga ühilduvusprobleemid PSone'i ja isegi mõningate PS2 mängudega. 2005. aasta alguses avastati, et osadel musta värvi mudelitega kaasa olevad toiteplokid (valmistatud 2004. aasta augustist kuni detsembrini) on vigased ning kippusid seetõttu üle kuumenema. Sony kutsus need tagasi ning vahetas uute vastu välja.
V15 (SCPH-77001a, SCPH-77001b) ilmus 2006. aastal. Taas tehti ringi ASIC. Uuendati BIOS-i ja draivereid ning vahetati välja laseri lääts.
Juulis 2007 paisati müüki V16 (SCPH-79000). Konsooli kaalu oli vähendatud 900 grammilt 600-le, samuti vähenes toiteploki kaal 350 grammilt 250-le. Emaplaat oli muutunud väiksemaks, mis tõi kaasa jällegi muutused ASICis.
V17/V18 (SCPH-90000) tuli välja Jaapanis 22. novembril 2007 ja USA-s aastal 2008. Alguses "slim" V12 mudeliga lahku löödud konsool ja toiteplokk ehitati taas ühe korpuse sisse ning komplekti kogukaal viidi 850 grammilt 720 grammile. Mudelid, mis toodeti pärast 2008. aasta märtsi, olid parandatud BIOS-iga, mistõttu ei saanud enam kasutada teatud exploit'i, mille abil oli võimalik PS2-l käivitada ise kirjutatud tarkvara.
Linux PS2-l
[muuda | muuda lähteteksti]PS2-l on võimalik kasutada Linuxit, mis annab konsoolile koduarvuti funktsioonivaliku. Selleks on kaks võimalust.
- Osta Playstation 2-le mõeldud Linuxi komplekt, mis koosneb järgnevatest komponentidest.
- 40 GB kõvaketas
- USB-klaviatuur
- kerimisnupuga USB-hiir
- VGA-kaabel, mille kaudu edastatakse ka parema ning vasaku kanali heli
- 10/100 võrguadapter
- Linuxi intallikomplekti sisaldav DVD
- PS2 Linux Live DVD-d. Kuna see on vabavaraline ja pole Sony poolt toetatud, siis tuleb leida moodus, kuidas buutida kodustes tingimustes kirjutatud DVD-sid.
- Debiani baasil Blackrhino Linux, mida saab kasutada nii "Fat" kui ka "Slim" konsoolil, sest seda on võimalik installida välisele USB-mäluseadmele. Viimast siiski väga ei soovitata.
Esimest komplekti saab kasutada ainult vanemal ehk nn fat-versioonil, sest uuematel slim-versiooni mudelitel puudub ametlikult kõvaketta ühendamise võimalus. VGA-kaabli abil PS2 ja kuvari ühendamisel tuleb silmas pidada, et kuvar peaks toetama Sync-on-Greeni. Kõige parem viis on kasutada slim-versioonil Linuxit.
PSX
[muuda | muuda lähteteksti]
PS1 kutsutakse online-kogukondades tihti PSX-ks. Tegelikult on Sony valmistanud üsna vähetuntud seadme, mille nimeks on ka PSX. Tegemist on DVR ehk video digitaalsalvestiga või maakeeli videomakiga, mis salvestab videolõike digitaalsel kujul kõvakettale või mõnele optilisele kettale ning suudab neid andmekandjalt hiljem taas maha mängida. Peale selle saab PSX-iga mängida PS1 ja PS2 mänge. See oli esimene Sony toode, mis kasutas graafilist kasutajaliidest XMB (XrossMediaBar). XMB on praegu kasutusel PSP-l, PS3-l ning veel paljudel Sony toodetel. Seade ilmus Jaapani turule 13. detsembril 2003. Mujale maailma see ei jõudnud, sest seadme oli liiga kallis ning seetõttu ostjate huvi selle suhtes kadus.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]
- CPU: Emotion Engine taktsagedusega 294,912 MHz (uuematel mudelitel 299 MHz), 10,5 miljonit transistori
- Põhimälu: 32 MB Direct Rambus või RDRAM
- Mälusiini ribalaius: 3,2 GB/s
- Põhiprotsessor: MIPS arhitektuur R5900 CPU tuum, 64 bit, peeneotsaline (mipsel).
- Kaasprotsessor: Ujukomaplokk (ujukomaarvu korrutamise akumulaator × 1, ujukomaarvu jagaja × 1)
- Vektor moodulid: VU0 ja VU1 (ujukomaarvu korrutamise akumulaator × 9, ujukomaarvu jagaja × 1), 32-bitine, taktsagedusega 150 MHz
- VU0 kasutati tüüpiliselt polügoonide transformatsiooniks (kas rööp või jada ühenduse puhul), füüsika ja teiste mängufunktsioonidega seotud toimingute jaoks
- Rööpühendus teeb transformatsioonid paralleelselt samaaegselt
- Jadaühenduse puhul tehakse transformatsioonid etappidena või koherentselt järkudena vastavalt iga VU ehitusele
- Tase 1: VU0 tegeleb kolmnurkade kujutamise ja raalprojekteerimise, struktureerimise, animeerimise ja liikumiste seadustega
- Tase 2: VU1 tegeleb kolmnurkade värvide, valgustuse ja efektidega
- VU1 kasutatakse tüüpiliselt polügoonide transformeerimise, valgustamise ja teiste visualiseerimisega seotud arvutustega teostamisel
- Kahe üksusega võimeline tekstuuri maatriks
- VU0 kasutati tüüpiliselt polügoonide transformatsiooniks (kas rööp või jada ühenduse puhul), füüsika ja teiste mängufunktsioonidega seotud toimingute jaoks
- Ujukoma võimekus: 6,2 miljonit ujukomaarvutust sekundis (32-bitine ujukoma)
- FPU 0,64 miljonit ujukomaarvutust sekundis
- VU0 2,44 miljonit ujukomaarvutust sekundis
- VU1 3,08 miljonit ujukomaarvutust sekundis
- 3D CG geomeetriline transformatsioon (VU0+VU1 paralleel/rööp): 66 miljonit hulknurka sekundis
- 3D CG geomeetrilised transformatsioonid kumerate pindadega: 16 miljonit hulknurka sekundis
- 3D CG geomeetrilised transformatsioonid struktuuri/liikumise/efektide(tekstuur)/valgustusega(VU0+VU1): 15–20 miljonit hulknurka sekundis (oleneb kas jada või paralleelne T&L)
- Reaalne hulknurkade arv kaadri kohta: 500 000 – 650 000 kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis, 250 000 – 325 000 kaadrisagedusega 60 kaadrit sekundis
- Pakitud pildi dekooder: MPEG-2
- I/O protsessori sidumine: kaugprotseduuri kutse üle jada ühenduse, DMA kontroller hulkade transportimiseks
- Puhvermälu: käsud: 16 kB, andmed: 8 kB + 16 kB (ScrP)
- Graafikaprotsessor: Graphics Synthesizer taktsagedusega 147 MHz
- Pikselkonveiereid: 16
- Pildi väljundresolutsioon: 256x224-st kuni 1280x1024 pikslini
- 4 MB Embedded DRAM video mälu ribalaiusega 48 GB/s (32 MB põhimälu saab loovutada VRAM-ile materjalide hoidmiseks, mida parajasti ekraanil ei kuvata)
- Tekstuuri puhvri ribalaius: 9,6 GB/s
- Kaadri puhvri ribalaius: 38,4 GB/s
- DRAM siini laius: 2560-bit (koosneb kolmest iseseisvast siinist: 1024-bit kirjutamiseks, 1024-bit lugemiseks, 512-bit lugemiseks/kirjutamiseks)
- Piksli konfiguratsioon: RGB: Alpha:Z puhver (24:8, 15:1 for RGB, 16, 24 või 32-bit Z puhver)
- Eraldi ühendus: põhiprotsessori ja VU1 vahel
- Üldine piksli täitmiskiirus: 16x147 = 2,352 Gpikslit/s (ümardatult 2,4 Gpikslit/s)
- Piksli täitmiskiirus: tekstuurideta, lame varjutusega 2.4 (75 000 000 32-bit piksel raster kolmnurka)
- Piksli täitmiskiirus: 1 täistekstuuriga (Diffuse Map), Gouraud´ varjustatud 1.2 (37 750 000 32-bit piksel raster kolmnurka)
- Piksli täitmiskiirus: 2 täistekstuuriga (Diffuse map + specular või alpha või muu), Gouraud' varjustatud 0.6 (18 750 000 32-bit piksel raster kolmnurka)
- GS efektid: AAx2 (poly sorting required) bilineaarne, trilineaarne, multitegum, palletiseerimine (4-bit = 6:1 ratio, 8-bit = 4:1)
- Multitegum renderdamine
- Four passes = 300 Mpixel/s (300 Mpixels/s divided by 32 pixels = 9,375,000 triangles/s lost every four passes)
- Audio: "SPU1+SPU2" (SPU1 on tegelikult CPU taktsagedusega 8 MHz)
- Heli mälu: 2 MB
- Häälte arv: 48 riistvaralist ADPCM kanalit SPU2-l lisaks tarkvara poolt miksitud kanalid
- Diskreetimissagedus: 44,1 kHz või 48 kHz
- Väljund: Dolby Digital 5.1 ruumiline heli, DTS (ainult videolõikude puhul), hilisemates mängudes on kasutusel analoog 5.1 ruumiline heli Dolby Pro Logic II kaudu
- I/O Protsessor
- I/O mälu: 2 MB
- CPU tuum: originaalse PlayStationi (PS1) CPU (MIPS R3000A taktsagedusega 33,8688 MHz või 37,5 MHz)
- Automaatselt taktsageduse vähendamine 33,8688 MHz-ni, et saavutada ühilduvus originaalse Playstationi mängudega.
- Sub Bus: 32-bit
- Ühendus: SPU ja CD/DVD kontrolleriga.
- Liidesed:
- 2 patenteeritud PlayStationi juhtpuldi pesa (250 kHz taktsagedus PS1 ja 500 kHz PS2 pultide jaoks)
- 2 patenteeritud mälukaardi pesa, mis kasutavad MagicGate krüpteeringut (250 kHz taktsagedus PS1 ja kuni 2 MHz taktsagedus PS2-kaartidele)
- Expansion Bay (esimestel mudelitel oli selle asemel PCMCIA võrgukaardi ja välise kõvaketta jaoks) DEV9 port võrgukaardi jaoks
- Modem, Ethernet ja sisemine kõvaketas (üksik IDE/ATA kanal, võimalik külge panna 2 seadet)
- FireWire (ainult mudelitel SCPH 10xxx – 3xxxx)
- Infrapuna kaugjuhtimispuldi port (SCPH 5000x ja uuematel)
- 2 × USB 1.1 porti OHCI-ühilduva kontrolleriga.
- Optiline kettaseade: patenteeritud liides kohandatud mikrokontroller + DSP kiibiga. 24x CD-ROM-i lugemise kiirus, 4x DVD lugemise kiirus. Regioonilukustuse ja kopeerimiskaitsega.
- Toetatud meedia: PlayStation 2 vormingus CD-ROM, PlayStation vormingus CD-ROM, heli CD, PlayStation 2 vormingus DVD-ROM 4,7 GB, DVD Video (4,7 GB), DVD-9 (8,5 GB kahekihiline). Hilisemad mudelid alates SCPH-50000 suudavad lugeda DVD+RW- ja DVD-RW-plaate.