PlayStation 3

Allikas: Vikipeedia

PlayStation 3 on kolmas kodune videomängu konsool Sony Computer Entertainment-ilt, olles osa PlayStationi kaubamärgist ja otsene järeltulija PlayStation 2-le. Kuuludes seitsmendasse videomängu konsoolide generatsiooni, on ta konkurent Xbox 360-le ja Nintendo Wii-le.

Peamine funktsioon, mis eristab PlayStation 3-me PlayStation 2-st on tema võrgus mängimise teenus PlayStationNetwork. Lisaks võrgus mängimisele oskab PlayStation 3 küllaltki robustselt taasesitada videoid ja muusikat ning kuvada pilte. Märkimisväärsed funksioonid on veel ühilduvus PlayStationPortable-ga ja Blu-Rayde mängimine. Playstation 3 oli ühtlasi esimene Blu-Ray 2.0 ühilduv mängija turul[1].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3-me esitleti ametlikult esmakordselt E3 2005 konverenti raames 16. mail 2005 aastal. Seal oli esindatud vaid Playstation 3-e mittetöötav prototüüp koos PlayStationi originaalse bumerang stiilis juhtmevaba kontrolleriga. Samal ajal esitleti ka esimesi mänge(nt. Metal Gear Solid 4: Guns of the Patriots) samaväärse jõudlusega arvutil ja kasutati tarkvara arendus komplekte. Algsel prototüübil oli 2 HDMI pesa, 3 Ethernet pesa ja 6 USB pesa. Aasta hiljem konverentsil E3 2006 oli kulude kokkuhoiuks siiski kahandatud HDMI ja Ethernet pesasid ühele ning USB pesasi 4-le. Samal esitlusel kuulutati välja ka see, et müügile tuleb konsoolist kaks versiooni: 20GB mudel hinnaga 499USD ja 60GB mudel hinnaga 599USD. 60GB mudelile lubati lisaks WiFi Interneti, mälukaardi lugejaid, hõbedasi kaunistuselemente ja HDMI pesa. Mõlemad mudelid pidid müügile jõudma Jaapanis 11 november 2006 ning Euroopas ja Põhja-Ameerikas 17 november 2006.

Veidi aja pärast lükati siiski PlayStation 3-me müügile tulek PAL regioonis edasi 2007 aasta märtsikuu peale kuna Blu-Ray mängijate jaoks ei jätkunud piisavalt komponente[2].

2006 aasta septembris toimunud Tokyo Game Showl teatas Sony, et ka 20GB mudel saab HDMI pordi ja samas selle mudeli hind väheneb 20%. Samal üritusel näidati ka 27 mängu jooksmas PlayStation 3 raudvaral.

Müügile tulek[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3 tuli esmakordselt müügile Jaapanis 11. novembril 2006 kell 7.00 hommikul. Jaapani uuringufirma Media Create andmetel müüdi konsoole esimese 24 tunniga 81,639 tükki[3]. Veidi hiljem, 17. november 2006 tuli PS3 müügile Põhja-Ameerikas. Samal kuupäeval pidi see müügile jõudma ka ülejäänud maailmas kuid see tähtaeg lükati viimasel minutil edasi. Euroopa turule jõudsid konsoolid 23. märts 2007.

2009. aastal tõi Sony välja „slim“ mudeli mis oli mõõtmetelt väiksem, vaiksem ning väiksema voolutarbega. Sellega muudeti ka logo disaini ja mängu ümbriste disaini.

Raudvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3 süsteem koosneb põhilisest üksusest ja temaga ühilduvatest perifeeria seadmetest.

Protsessor[muuda | redigeeri lähteteksti]

PS3 kasutab Sony, Toshiba ja IBM-i koostöös välja töötatud Cell mikroprotsessorit olles esimeseks mass-toodetavaks seadmeks, mis võttis kasutusele seda tüüpi mikroprotsessori. PS3-me Cell koosneb ühest 3,2GHz PowerPC tüüpi protsessorist ja kaheksast sünergeetilisest protsessor üksusest. Kaheksast on töös vaid seitse, millest üks on mõeldud vaid operatsiooni süsteemi jooksutamiseks. Lisaks on süsteemis kasutusel vahemäluna 256MB XDR DRAM tüüpi mälu.


Videoprotsessor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Graafika eest hoolitseb Sony ja Nvidia koostöös välja töötatud RSX 'Reality Synthesizer'. Põhineb see NV47 kiibil(Nvidia GeForce 7800 arhitektuur). See suudab kuvada pilti resolutsioonist 480i SD kuni 1080p HD. Lisaks on RSX-le süsteemil 256MB GDDR3 tüüpi videomälu.

Plaadilugeja[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3-es kasutatakse mängu plaatide lugemiseks Blu-Ray lugejat. Seadme lugemiskiirus on 2x ja lisaks mängudele suudab ta lugeda Blu-Ray filmiplaate, DVD-sid ning CD-sid.


Kõvaketas[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3 kasutab SATA tüüpi 2,5“ kõvaketast. PS3-me müüakse paljude eri suuruste kõvaketastega. Sellegi poolest on kõigi mudelite kõvakettad tehtud lihtsasti kasutaja poolt vahetatavaks. Selleks on konsooli põhja all plastikust kaas, mille eemaldamisel tuleb nähtavale kõvaketas koos rakisega, mis on kinnitatud 1 kruviga.

Ühilduvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

PS3-mel on erinevate seadmete ühildumiseks Bluetooth 2.0, gigabit Ethernet, USB 2.0, ning HDMI 1.4. Lisaks neile on veel sõltuvalt mudelist WiFi ning mälukaardi lugeja(Memory Stick, SD/MMC ning CompactFlash). Bluetoothi abil on võimalik ühendada juhtseadmeid(kuni 7).

Mudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3-me originaal mudelile („FAT“) tuli lisaks 2009. aastal väiksemamõõduline täinedatud mudel („SLIM“). Põhiliselt eristatakse PS3-me mudeleid nende kõvaketta suuruse järgi, kuigi põhilised erinevused on siiski konfiguratsioonis ja regioonis.

Originaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Originaal mudel oli saadaval kõvaketastega 20GB, 40GB, 60GB, 80GB või 160GB. Esimese viie mudeli väline erinevus seisnes detailides (viimistluse värvus, USB portide arv, luuk mälukaardi lugeja ees). Esimestel mudelitel oli ka tugi PlayStation 2 mängude mängimiseks, mis küll hilisematel mudelitel puudub. Viimastel originaal mudelitel muutus Cell mikroprotsessori tootmise tehnoloogia 90nm-lt 65nm. See muutus langetas ühtlasi konsooli voolutarvet ja tootmiskulusid.

PlayStation 3 Slim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Playstation 3 Slim

PlayStation 2 eeskujul tehti ka PS3-st väiksem versioon. PlayStation 3 Slim tuli müügile Põhja-Ameerikas ja Euroopas 1. septembril 2009 ja 3. septembril Jaapanis ning on ainus versioon konsoolist, mis on hetkel tootmises. See on 33% väiksem, 36% kergem ja sõltuvalt mudelist 34% kuni 45% väiksema voolutarbega. Komplekte on kõvaketaste mahuga 120GB, 160GB, 240GB ja 320GB. Cell mikroprotsessori tootmistehnoloogia on muutunud 45nm ja RSX oma 40nm, mis lisaks uuendatud jahutusele võimaldab konsoolil töötada madalamal temperatuuril. PS3-le on lisatud ka CEC tugi, mis laseb mõndade telerite puhul kontrollida konsooli teleri puldi abil üle HDMI.

Töökindlus ja enim levinud probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal garantii firma SquareTrade poolt teostatud uuringust selgus, et vaid 10% PlayStation 3 konsoolidest ütleb ülesse kahe aasta jooksul[4]. See number jääb piiridesse, mis on koduelektroonikale ette nähtud. Igal konsoolil on vähemalt aastane garantii, mille lõppedes saab omal kulul saata PS3-me Sonyle parandada.

Kollane tuli (Yellow Light of Death)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle küllaltki levinud probleemi tunneb ära selle järgi, et konsoolil süttib rohelise tulukese asemel kollane. PlayStation 3-el tähistab kollane tuli teadmatut raudvara riket. Enamlevinud põhjuseks on ülekuumenemisest tekkinud komponendi jootest lahti tulek. Sellisel juhul on viga lihtsasti parandatav ümberjootmise teel. Mõningatel juhtudel esineb ka komponendi läbipõlemist, mis juhul on parandamine raske ja tihti vajab konsool väljavahetamist. Sony asepresident Ray Maguire on teatanud, et probleemid ei tulene tootmisvigadest.

Liigaasta probleem (Leap Year Bug)[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. märtsil aastal 2010 esines originaal mudelitel probleeme sisseehitatud kellaga. Sümptomiteks oli mitteühendumine PlayStationNetworkiga, mängude mittemängimine, mis nõudsid kella, ja süsteemi aja muutmist 31. detsembriks 1999. Viga seisnes süsteemi liigaastate valesti lugemises. Probleem kadus 2. märtsil ja 29. juunil lasi Sony välja süsteemi uuenduse 3.40 mis vea kõrvaldas.

Blu-Ray lugeja viga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üsna sagedasti juhtub, et PlayStation 3 ei suuda enam plaati lugeda või mängud hakkavad teatud koha peal seisma jääma. Viga võib olla kas katkises või lihtsalt määrdunud Blu-Ray läätses või seadmes. Lihtsamal juhul piisab läätse puhastamisest kuid tihti peab vahetama ära läätse või isegi terve seadme. Seda on soovituslik lasta teha Sonyl saates neile konsooli, kuna Blu-Ray seadmed on seotud konsooliga, millel küljes nad on. Probleemi põhjuseks väidetakse olevat PS3 originaal mudelite Blu-Ray seadmete mittepiisav töökindlus ja Sony püüdlus võtta neist viimast tarkvara uuenduste abil.

Operatsioonisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Graafiline kasutajaliides[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3-el on kasutusel versioon XrossMediaBar-ist (XMB). XMB-l puudub kahjuks Eesti keele tugi. Selles on 9 kategooriat: Kasutaja, Seaded, Muusika, Video, Mäng, Internet, PlayStationNetwork, Sõbrad.

Süsteemi tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3-el on operatsiooni süsteemina kasutusel uuendatav tarkvara. Uundamiseks on kolm võimalust: Interneti kaudu, Salvestuseadmelt, millele on uuendus laetud PC abil ning mõningatel mängudel on uuendused kaasas. Samuti oli algselt PS3-dele võimalus paigaldada ka teine OP süsteem lisaks olemasolevale, näieks Linux või Windows. See võimalus kaotati koos SLIMi müügile tuleku ja uuendus 3.21-ga. Põhjuseks toodi, et kasutajad saaksid keskenduda mängimisele.

Juhtpult[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sixaxis juhtpult
Sixaxise ja DUALSHOCK 3-e juhtpuldid

SIXAXIS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sony esitles PlayStation 3-le mõeldud juhtmevaba juhtseadet Sixaxes E3 2006 showl ning tõi selle müüki 11. november 2006. See oli kaasas iga uue konsooliga ja müügil ka eraldi. See on edasiareng PlayStation 2 DualShock 2 juhtseadmest. Olgugi et uus juhtpult on disainilt sarnane - sama kuju, nupud ning paigutus - on tehnikas päris mitu uuendust. Konsooliga ühendamiseks kasutatakse bluetooth tehnoloogiat või ärakäivat USB kaablit. Pult tunneb liikumist kuuel teljel. Analoog kangide täpsust on tõstetud 8-bitilt 10-bitiseks.

DUALSHOCK 3[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007 aasta Tokyo Game Showl esitles Sony Dualshock 3 juhtseadet asendamaks Sixaxist. Müügile tuli ta koos uute konsooli mudelitega Jaapanis 11. jaanuar 2008, Põhja-Ameerikas 2. aprill 2008, Euroopas 2. juuli ning koonsoolidega hakati teda kaasa panema 30. oktoobril. Dualschock 3 suurim erinevus võrreldes Sixaxsisega on vibratsiooni funktsioon.

Playstation Move juhtpult

PlayStation Move ehk liikumistundlik mängimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation Move on Sony Computer Entertainmenti poolt loodud liikumistundlik (motion-sensing) kontroller PlayStation 3 konsoolile. Lisaks Move kontrollerile on vaja ka PlayStation Eyed (PlayStation 3-me jaoks disainitud USB kaamera), et kasutada liikumistundliku mängimise võimalusi. Lisaks tuli müügile ka Move Navigation kontroller mida on mõnede mängude puhul lisaks vaja, et asendada tavalise Sixaxes tüüpi kontrolleri vasakut poolt. Move pult koosneb eri värvides helendavast ümmargustest peadest, mida jälgib kaamera, tavapärastest PlayStationi nuppudest, kolme-teljelisest kiirendus mõõtjast, kolme-teljelisest nurga mõõtjast ning USB kaudu laetavast liitium-ioon akust. PlayStation Move tehnoloogia otsesteks konkurentideks on Wii Remote koos Wii MotionPlusiga ja Microsoft Kinect.

Move kontrollerit ja vajalikku tarkavara hakati Sonys arendama juba aastal 2001 kuid esmakordselt valmis kujul jõudis ta publiku ette aastal 2009 showl E3 2009. Müügile tuli ta Euroopas ja Aasias 15. september 2010, Põhja-Ameerikas 17. september 2010 ning Jaapanis 21. oktoober 2010.

3D[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt tutvustati stereoskoopilist 3D-d aastal 2009 Consumer Electronics Showl. Süsteemi tarkvara uuendus 3.30 valmistas konsooli ette 3D mängudeks ning uuendus 3.50 3D filmide vaatamiseks. 3D võimaluste kasutamiseks peab olema stereoskoopilist 3D-d toetav teler ning mängud peavad olema eelnevalt programeeritud või hiljem uuendatud 3D toega.


Müük ja tootmiskulud[muuda | redigeeri lähteteksti]

PlayStation 3 algne hinnanguline tootmiskulu oli umbes 805USD 20GB mudeli puhul ja 840USD 60GB mudelil. Sellegipoolest müüdi neid hinnaga vastavalt 499USD ning 599USD tuues iga konsooli pealt kahju keskeltläbi 250USD. See tõi kaasa peaaegu 2 miljardi USD suuruse kahju Sony Computer Entertainmentile aastal 2006[5].

Jaanuaris 2008 teatas SCE juht Kaz Hirai, et PS3-ga plaanitakse kasumisse jõuda 2009. aasta alguseks ning esimese 9 aastaga loodetakse müüa vähemalt 150 miljonit konsooli, et edestada PlayStation 2. Jaanuaris 2009 teatas Sony, et kasumisse jõuti 2008. aasta viimases kvartalis.

PlayStation 3-me väljatulekust saadik on tema tootmiskulud kõvasti langenud tänu eemaldatud komponentidele (PlayStation 2 mängude tugi) ning komponentide hinna langusele. Cell mikroprotsessori hinda vähendas kõvasti üleminek 65nm tehnoloogiale ning ka Blu-Ray dioodide hind on langenud. Jaanuaris 2008 oli ühe konsooli tootmiskulu juba 400USD ning augustiks 2009 on see number vaid 240USD.

Piraatlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piraatlust PlayStation 3-me puhul praktiliselt ei eksisteerigi. Sony on selle eest hoolitsenud väga tõhusate turvakoodidega, online võimalustega(vaid orginaalmänge saab mängida võrgus) ning Blu-Ray tehnoloogia abil(Blu-Ray plaadid ja kirjutajad olid PS3-me müügile tulles äärmiselt kallid, et iga kasutaja neid ei osta jõuaks). Siiski nägi augustis 2010 ilmavalgust USB seade nimega PlayStation Jailbreak. Seadmel on lisaks programm Backup Manager mis võimaldab mängudest teha tagavara koopiaid, mida saab salvestada sisemisele või välisele kõvakettale. Selle aja jooksul, mis seade on eksisteerinud on temast tehtud palju kloone nagu näiteks PS3 Key ning PS3 Break. Siiski ei suuda need seadmed kaasas käia konsooli tarkvara uuendustega. Iga kord, kui arendajad jõuavad lähedale praeguse süsteemi turvalisuse murdmisele laseb Sony välja uuenduse. See tähendab, et piraatmänge pole võimalik mängida võrgus. Seadme abil on võimalik jooksutada ka muud tarkvara, millel puudub litsents.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Lempel, Eric. version 2.20 bringing BD-Live to PS3. Sony Computer Entertainment America, 20. märts 2008.
  2. PlayStation 3 Euro launch delayed. BBC, 6. september 2006.
  3. Japanese PS3 Sales Data Also Depressing. Media Create Co. via Kotaku, 14. november 2006.
  4. Sands A, Tseng V. (2009). Game Console Failure Rates: Wii 9 times more reliable than Xbox 360, 4 times more than PS3. SquareTrade.
  5. PS3 launch hits Sony profits. GamesIndustry.biz, 16. mai 2007.