Harilik keerispea

See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Keerispea (perekond).

---

Harilik keerispea
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	määratlemata
Sugukond	Karelehelised Boraginaceae
Perekond	Keerispea Phacelia
Liik	Harilik keerispea
Binaarne nimetus
Phacelia tanacetifolia Benth.

Harilik keerispea (Phacelia tanacetifolia) on kareleheliste sugukonda arvatud taimeliik.

Phacelia on tuletatud vanakreeka keelest ja tähendab "kimpu", viidates kobaras paiknevatele õitele. Liigiepiteet tanacetifolia tähendab soolikarohu [Tanacetum spp.] lehtede sarnane'.

Harilik keerispea looduslik levila on Ameerika Ühendriikides California ja Arizona osariigis ning Mehhikos.

Taime kasvatatakse Eestis meetaimena. Harva võib taim ka metsistuda.

Morfoloogia

Tegemist on lillakate õitega üheaastase taimega, mida looduslikult ei esine. Õitsemine on rikkalik ja kaua kestev. Lehed on kaheli-sulglõhised, 1,5–15 cm pikad, karvased. Sulglehekesed kuni 3 cm pikad. Kellukjad, roosakad kuni helesinised õied lühikestel raagudel, tihedas tipmises keerdunud võnkõisikus. Õiekroon on kuni 8 mm pikk, tolmukatest 2 korda lühem. Õietolm on värvuselt tumelilla. Õitsemine algab 40–50 päeva pärast tärkamist. Kasvukõrgus jääb vahemikku 30–70 cm. Seemned idanevad ainult pimedas. Omab väga head põuakindlust.

Levila

Harlik keerispea on pärit Ameerika Ühendriikide edelaosast ja Mehhiko loodeosast. Ta on kõige rohkem levinud Lõuna-California kõrbetes ning eelistab kasvada kuni 1500 meetri kõrgustel aladel. Siiski on hariliku keerispead leitud ka kõrgematel aladel kui 1500 meetrit.

Kasutamine

Põllumajanduses kasutatakse hariliku keerispead katte- või vahekultuurina ning meetaimena. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Teda võib kasvatada ka ilutaimena. Harilikku keerispead kasutatakse ka viinamarjaistandustes, kuna omab nektaririkkaid õisikuid ja tänu sellele kutsub ligi putukaid, kes aitavad taimi tolmendada. Peamised tolmendajad on kimalased ja mesilased. Meeproduktiivsuse tase jääb 150kg/ha juurde. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Kristalliseerudes on hele ja peene kristalliga.

Külv

Harilikule keerispeale sobivad eelkõige parasniisked viljakad mullad, ei talu raskeid savimuldasid. Külvisügavus jääb vahemikku 1–2,5 cm. Puhaskülvi norm 9–12 kg/ha, haljasmassi eesmärgil kasvatades 15 kg/ha. Soovituslik on külvijärgne rullimine.

Välislingid

• Harilik keerispea andmebaasis eElurikkus
• https://www.aiamaailm.ee/kasvatajale/3927-kellukjas-keerispea.html
• https://calscape.org/Phacelia-tanacetifolia-()
• https://plantcaretoday.com/lacy-phacelia.html