Harilik keerispea
See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Keerispea (perekond). | Harilik keerispea | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
määratlemata |
| Sugukond |
Karelehelised Boraginaceae |
| Perekond |
Keerispea Phacelia |
| Liik |
Harilik keerispea |
| Binaarne nimetus | |
|
Phacelia tanacetifolia Benth. | |
Harilik keerispea (Phacelia tanacetifolia) on kareleheliste sugukonda arvatud taimeliik.
Phacelia on tuletatud vanakreeka keelest ja tähendab "kimpu", viidates kobaras paiknevatele õitele. Liigiepiteet tanacetifolia tähendab soolikarohu [Tanacetum spp.] lehtede sarnane'.
Harilik keerispea looduslik levila on Ameerika Ühendriikides California ja Arizona osariigis ning Mehhikos.
Taime kasvatatakse Eestis meetaimena. Harva võib taim ka metsistuda.[1]
Morfoloogia[1]
[muuda | muuda lähteteksti]Tegemist on lillakate õitega üheaastase taimega, mida looduslikult ei esine. Õitsemine on rikkalik ja kaua kestev. Lehed on kaheli-sulglõhised, 1,5–15 cm pikad, karvased. Sulglehekesed kuni 3 cm pikad. Kellukjad, roosakad kuni helesinised õied lühikestel raagudel, tihedas tipmises keerdunud võnkõisikus. Õiekroon on kuni 8 mm pikk, tolmukatest 2 korda lühem. Õietolm on värvuselt tumelilla. Õitsemine algab 40–50 päeva pärast tärkamist. Kasvukõrgus jääb vahemikku 30–70 cm. Seemned idanevad ainult pimedas. Omab väga head põuakindlust.
Levila[2]
[muuda | muuda lähteteksti]Harlik keerispea on pärit Ameerika Ühendriikide edelaosast ja Mehhiko loodeosast. Ta on kõige rohkem levinud Lõuna-California kõrbetes ning eelistab kasvada kuni 1500 meetri kõrgustel aladel. Siiski on hariliku keerispead leitud ka kõrgematel aladel kui 1500 meetrit.
Kasutamine[3]
[muuda | muuda lähteteksti]Põllumajanduses kasutatakse hariliku keerispead katte- või vahekultuurina ning meetaimena. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Teda võib kasvatada ka ilutaimena. Harilikku keerispead kasutatakse ka viinamarjaistandustes, kuna omab nektaririkkaid õisikuid ja tänu sellele kutsub ligi putukaid, kes aitavad taimi tolmendada. Peamised tolmendajad on kimalased ja mesilased. Meeproduktiivsuse tase jääb 150kg/ha juurde. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Kristalliseerudes on hele ja peene kristalliga.
Külv[4]
[muuda | muuda lähteteksti]Harilikule keerispeale sobivad eelkõige parasniisked viljakad mullad, ei talu raskeid savimuldasid. Külvisügavus jääb vahemikku 1–2,5 cm. Puhaskülvi norm 9–12 kg/ha, haljasmassi eesmärgil kasvatades 15 kg/ha. Soovituslik on külvijärgne rullimine.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti taimede määraja. Toimetaja Malle Leht. Tartu, EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, 1999. Lk 226
- ↑ "Kellukjas-keerispea".
- ↑ "Phacelia-tanacetifolia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2022. Vaadatud 29. aprillil 2022.
- ↑ "Lacy-phacelia".
