Pelči mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pelči mõisa peahoone.

Pelči mõis (Pelču muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Pelči vallas Pelčis. Saksa keeles Pelzen.

Pelči mõis pärineb aastast 1441, mil ordumeister Heidenreich Vincke von Overberg andis Pelči maad Heinrich Knorrile. Hilisemate omanike seas on von der Brinkenid, Torckid, Fitinghoffid, Zakenid, Funkid, Heikingid, Korffid, Lievenid.

Praeguse mõisa peahoone rajas 20. sajandi algul Anatoly Lieven arhitekt Wilhelm Neumanni projekti järgi. Mõis on üks esimesi juugendstiilis mõisu Lätis. Alates aastast 1922 asub peahoones kool.

Peahoone ümber asub 9,21 hektari suurune põhiliselt vabakujundusega park. Park on osalt regulaarse planeeringuga, osalt vabakujundusega. Eksootilisematest puuliikidest kasvavad seal euroopa nulg ja siberi nulg, valgemänd ja hall mänd, hobukastan, pöök, pensilvaania saar, hall pähklipuu, tähkvaher, läänepärn, hõbehaab ja palsamipappel, robiinia, inglise jalakas. Pargis kasvab ohtralt punast tamme, ilutaimedest kasvavad seal veel forsüütiad. Kõrvalhoonetest on säilinud tallid, veski, ait.

Kuramaa lahingute ajal asus Pelči mõisas väegrupp Nordi staap.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]