Patika (Rae)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on külast Rae vallas; Tapa valla küla kohta vaata artiklit Patika (Tapa)

Patika

Elanikke: 408 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 6036
Koordinaadid: 59° 19′ N, 24° 56′ Ekoordinaadid: 59° 19′ N, 24° 56′ E
Patika (Rae) (Eesti)
Patika (Rae)

Patika on küla Harju maakonna Rae vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esmakordselt on mainitud 1241. aastal Taani hindamise raamatus Patika (Patricae) küla kui üht vanimat Tallinna Jaani seegile kuulunud maavaldust. Patikal oli kuni 1549. aastani kaks üksjalakohta, siis tekkis juurde kolmas.

Patika küla on kuulunud Rae mõisale. Pärast Kautjala mõisa maade eraldamist Rae mõisast aastatel 1694–1698 on Kautjala olnud Tallinna linna mõis.

Valdade tekkimisega mõisate aladele on Patika küla kuulunud Kautjala valla haldusalasse. Valdade liitmisega 1890. aastal sai Rae valla osaks.

1887. aastaks oli Kautjala mõisa 16 talust päriseks ostetud 4 (Uustalu, Rätsepa, Suitsu ja Hiio), rendil oli 33 saunakohta.

1888. aastal ehitati Kautjalas uus talumaja Välja. Rentnik ise vedas materjali ja maksis ka osa ehituskuludest.

1918. aastal asutati Patikal Vaida Kautjal selts Ilmarine raamatukogu, mis asus Evarti talus ja mida pidas selle talu peremees Gustav Vihul. Nõukogude ajal liideti Ilmarise raamatukogu Jüri Raamatukoguga

1. aprillil 1949 moodustati Patika külas kolhoos Töösangar.

1950. aastatel alustati Patika küla keskasula planeerimist. Selle planeeringu kohaselt rajati Patikale keskasula elamukvartal ja kultuurimaja, mis mõnda aega tegutses ka koolina. Suurem osa toona planeeritud elamukvartalist on tänaseni välja ehitamata, samuti ka staadion jms objektid.

1960. aastatel toimus kolhooside ühendamine ja sellest alates kuulus Patika küla Vaida sovhoosi haldusalasse.

1970.–1980. aastatel oli suhteliselt aktiivne periood, mil Patika kultuurimaja juures tegutsesid mitmed huviringid ja korraldati rahvapidusid.

1980. aastate keskel hakati rajama Patikale suvilakooperatiive. Praegu on Patikal kokku 6 suvilakooperatiivi ligi 200 krundiga. Üha enam endisi suvilaomanikke on oma majapidamisi ümber ehitanud ja kolinud päriselt Patikale elama, kuid siiski väga palju on ka selliseid omanikke, kes ise kohal ei ela ja arvavad, et nende kinnisvara hind kasvab ilma selleta, et selle parendamisse ise panustataks.

1990. aastate alguses sovhoos ja sellega ka põllumajanduslik suurtootmine lagunes. Vähenes ka ühisürituste korraldamine. Paljud põllumajanduses töötanud inimesed pidid ümber orienteeruma.

1996. aastal müüdi enampakkumisel Patika kultuurimaja, mis vahetas mitu korda omanikku. Nüüd tegutsevad kultuurimaja hoones Patika kauplus ja Patika söögituba. Sellel hoonel ilutsev suur kiri PATIKA on tuttav paljudele, ka neile, kes tegelikult vaid külast läbi on sõitnud.

2005. aastal alustas Patika endises lüpsifarmis tööd OÜ Ringluskeskuse nime all vanavaraturg, mis on küla tuntuks teinud ka laiematele rahvahulkadele. Ringluskeskuse positiivne kogemus meelitab endise farmi territooriumile ka teisi ettevõtjaid. Nüüd tegutsevad lisaks ülalnimetatule veel klaaspakette tootev OÜ Glaspak ja laevaremondifirma OÜ Dianekta. Oodata on veel mõne uue ettevõtte rajamist Patikale.

21. aprillil 2009 registreeriti Kautjala-Patika külaselts, mille eesmärgiks on külaelu aktiveerimine, kultuuriürituste korraldamine ja muud külaelanikele suunatud tegevused.

Elanike arv[2][muuda | muuda lähteteksti]

Patika küla elanike arv
Aasta 1959 1970 1979 1989 1996 2003 2008 2009
Elanike arv 263 269 193 170 182 164 230 272

Viited[muuda | muuda lähteteksti]