Leonhard Mardna
Leonhard Otto Mardna (kuni 1936 Martinov; 28. mai 1901 Tallinn – 24. juuni 1982 Tallinn) oli eesti arst ja sõjaväelane (kapten, 1938).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Leonhard Mardna kasvas üles kooliõpetajast vanaisa juures Raplas, tema isa Bernhard Martinoff oli kaupmees, kes suri, kui poeg oli 15-aastane. Ta läks 1918. aastal Vabadussõtta ja õppis ka sõjakoolis, mille lõpetas lipnikuna. 1921. aastal lõpetas ta Tallinna Reaalkooli, mille järel astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille ta lõpetas 1929. aastal. Oli korp! Vironia liige.[1]
Õpingute ajal töötas ta Tartu Naistekliinikus subassistendina ja pärast kooli lõpetamist ordinaatorina Tallinnas Juhkentali haiglas. Aastatel 1937–1938 täiendas ta end, töötades Pariisi Arstiteaduse Ülikoolis professorite Ch. Laubry, C. Liani, E. Sergent' ja P. Carnot' juures, mille järel oli ta Tallinna Sõjaväehaigla teraapiaosakonna juhataja ja Konstantin Pätsi raviarst. 1939. aastal astus ta doktorantuuri, õpingud katkesid teise maailmasõja tõttu.[1]
1941. aastal formeeriti ümber sõjaväehaigla, Mardnast sai punaarmees 415. sidepataljoni arst meditsiinikapteni auastmes. Samal aastal arreteriti ta Värska suvelaagris ja saadeti Norilskisse tööparanduslaagrisse, kus ta töötas Mäe- ja Metallurgiakombinaadi arstina.[1]
Laagrist 1947. aastal vabanemise järel võeti ta tööle noorema teadusliku töötajana Teaduste Akadeemia Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituuti, kus ta alustas tööd doktoriväitekirjaga teemal "Nikotiinhappe mõjust veresuhkrule". Valminud töö konfiskeeriti arreteerimisel 1949. aasta veebruaris ja see kaitstmata, Mardna saadeti Krasnojarski kraisse, kus ta sai velskri koha meditsiinipunkti juhatajana Berjozovka külas. 1950. aastal sai ta südameinfarkti, pärast ravi Suur-Ului rajoonihaiglas jäi ta sinna tööle rajooni terapeudina. Siberi laagrihaiglates tegi ta uurimistööd vangide haiguste ja ravi kohta, töötas läbi tuhatkond haiguslugu ja päästis sadu vange näljasurmast. Eestisse tagasi jõudis ta 1954. aastal, töötades esialgu 2. Linnahaiglas ja 1956. aastast alates Valitsuse IV Haigla siseosakonnajuhatajana kuni pensionile siirdumiseni 1980. aastal. Ta suri 1982. aastal kolmanda infarkti tagajärjel.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend oli arstiteadlane Georg Martinoff. Mardna naine Adda oli arst, neil olid lapsed Silver, Toomas ja Peeter.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Leonhard Otto Mardna ← Martinoff". geni_family_tree. 28. mai 1901. Vaadatud 11. juulil 2023.