Adda Mardna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adda Mardna (sünninimega Merjam, 1928–1936 Martinoff, 25. veebruar 190527. veebruar 2002) oli Eesti arst.

Õpingud ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Adda Mardna astus Tartu Ülikooli 1922. aastal, õppis 1922–23 matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1923–31 (lõpetas) arstiteaduskonnas. Korporatsioon Filiae Patriae ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. Kolmel viimasel õpiaastal töötas ta assistendina ülikooli operatiivse kirurgia osakonnas.

1930. aastal alustas dr. Adda Mardna tööd Tallinna Keskhaigla laboratooriumis, esmalt ilma palgata, siis õena ja alles seejärel arstina. Järgmised viis aastat töötas dr. Adda Mardna Tallinna Sisehaiguste Haigla (praegune Magdaleena Haigla) labori juhataja ning siseosakonna ordinaatorina.

1949–1973 oli dr. Adda Mardna Tallinna Keskhaigla siseosakonna juhataja. Tippspetsialisti ja organisaatorina, õppides ja igapäevast tööd analüüsides suurenes huvi hematoloogiliste haigete raviprobleemide vastu. Dr Adda Mardnast kujunes Eesti hematoloogilise teenistuse rajaja. Eesti NSV teeneline arst (1967).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Adda Mardna oli kolme poja, Silveri, Toomase ja Peetri ema.

Adda Mardna on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dr Adda Mardna 95: arstimine on suur kunst. Eesti Päevaleht, 26.02.2000 (vaadatud 24.03.2018)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]