Paul Erik
Paul Erik VR I/3 (5. august 1886 Kurikse küla, Lelle vald, Pärnumaa – 11. juuni 1978) oli Eesti metsaülem ja metsandustegelane.
Elukäik ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Paul Erik oli pere 11. laps. Ta õppis kohalikus kihelkonnakoolis ja Tallinna linnakoolis. 1908. aastal kutsus vanem vend Juhan ta Kaug-Itta, kus ta ise Vladivostoki lähedal Nikolsk-Ussuriiskis 3. Siberi kütipolgus staabikaptenina teenis. Paul Erik sooritas eksami Habarovski reaalkooli juures ja läks madruseks, et Vladivostoki merekooli jaoks meresõidustaaži saada. Kuid 1909. aastal avati Nikolsk-Ussuriiskis metsakool, peamiselt Ussuuri taiga metsade korraldamise eesmärgil, mistõttu õpetati peamiselt maamõõdu ja topograafiaga seotud aineid. Kahe aastaga andis kool hea metsandusliku ettevalmistuse.[1]
1911. aastal lõpetas Paul Erik kooli kolme parima hulgas ja sai töökoha valida. Paul valis maamõõtja ameti ja määrati riigivarade valitsusse, kuid sattus siiski pooleks aastaks (1911–1912) Olga metskonna abimetsaülemaks. Tohutu suur metskond asus Jaapani mere ranniku ja Sihhote-Alini mäeaheliku vahel, pindalalt suurem kui Eesti Vabariik. Abimetsaülema paberitöö talle ei sobinud, kuid Paul Erik tutvus lähemalt Ussuuri metsadega ja töötas 1917. aasta aprillini mitmes piirkonnas maamõõtja-topograafina.[2]
Irkutski lipnike kooli suunati Paul Erik pärast Vene sõjaväkke mobiliseerimist. Pärast kooli lõpetamist pöördus ta tagasi Eestisse ja astus 1917. aastal Rahvaväkke. Saksa okupatsiooni algul 1918. aastal läks ta Ukrainasse ning töötas Kiievis maamõõtmistöödel ja Volõõnias Karasini metsamõisa valitsejana. 1918. aasta lõpus tuli ta taas Eestisse, astus sõjaväkke ja määrati hiljem 3. diviisi staabi topograafiks. 1919. aasta juunis oli ta Nikolai Reegi lähim abiline, operatiivjaoskonna adjutant. 1919. aastal sügisel sai ta ametikõrgendusega alamleitnandiks. Oli veel piirivalve jaoskonnülem ja kindralstaabi vanem käsundusohvitser.
Teenete eest sai 1920. aasta aprillis I liigi 3. järgu Vabadusristi.[3]
Metsaülem Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]1920. aastal alustas Paul Erik tööd Eesti metsaülemana.
- Audru metskond 1920–1934
- Alatskivi metskond 1934–1939[4]
- Väätsa metskond 1939–1941
- Kastre metskond 1941–1951
1951. aastal arreteeriti Paul Erik nagu enamik Eestisse jäänud metsaülemaid ja talle määrati sel ajal tavaline 25+5 aastat vabadusekaotust. Pärast Stalini surma 1953. aastal anti talle amnestia. Paar aastat töötas ta veel Pärnu metsamajandi puidutsehhis, 1957. aastal jäi vanaduspensionile.
Paul Erik on maetud Tartus Raadi kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Paul ja Elisabeth Eriku neli poega on isa huvi jaganud.
Paul Erik (1923–1996) ja Leo Erik (1924–2013)[5] astusid 1942. aastal Tartu ülikooli metsandusteaduskonda, kuid nende õpingud katkestas sõda ja mobiliseerimine.
Ülo Erik (1928–2022) astus 1945. aastal Tartu riikliku ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonda ja lõpetas uue nimetusega metsandusteaduskonna 1949. aastal. Ülo Erik töötas metsanduses mitmetel ametikohtadel, oli ka metsaülem ja metsainstituudi direktor, kaitses 1972. aastal väitekirja metsaistutusmaterjali kasvatamisest ning avaldas metsanduslikke artikleid. Ülo poeg Mart õppis EPA metsandusteaduskonnas 1971–1976, töötas metsaülemana, plaanikomitees ja eraettevõtluses. Mardi poeg Ants on osaühingu Metsatervendus juhataja. Mardi tütar Liis õpib Luua metsanduskoolis.
Ain Erik (1932–2018) astus 1950. aastal Tartu riikliku ülikooli metsandusteaduskonda ja lõpetas 1955. aastal EPA metsandusteaduskonna. Ain Erik töötas metsanduses mitmetel ametikohtadel, oli metsaülem ja RMK puhkeala juhataja ning loodusõppe spetsialist. Aini tütretütar Laura õpib Eesti maaülikoolis metsandust ja on Metsaüliõpilaste seltsi liige.[6][7]
Kirjatöö
[muuda | muuda lähteteksti]Paul Eriku kirjutisi ilmus sõjaeelses Eesti Metsas arvukalt. Eriti pakkusid huvi Kaug-Idas töötamise aega, sealset loodust ja olustikku kirjeldanud artiklid.[7]
- "Ootamata võõras" 1924 – ussuuri tiigrist, kes Sihhote-Alini mägedes metsakorraldajate laagrit külastas.
- "Karujaht" 1924 – suure karu tabamisest, milles autorile olid abiks kaks koera.
- "Pardi- ja hanejaht Amuri kallastel" 1927 – jahist kevadise rändlindude ülemineku ajal, mis Amuuri jõe piirkonnas oli väga rohkearvuline.
- "Metssigu jälgima" 1929 – sügisesest Ussuurimaa metsast. Tabatud kahe metssea liha kasutatakse metsakorraldussalga tööliste toitlustamiseks.
- "Mälestusi riigimetsa teenistusest Ida-Siberis" 1930 – autobiograafiline pikem kirjatöö Kaug-Itta minekust, õpingutest, töö algusest Olga metskonnas.
- "Metsad tõusku talumaadel" 1930 – Eesti probleemid. Ka talumaadel oleks vaja teha metsakultuure.
- "Kirjatäht suretab" 1930 – bürokraatlikest mahutabelitest metsa hindamisel.
- "Mälestusi riigimetsateenistusest Ida-Siberis Hehtsiiri mägestikus" 1931 – pikem lugu autori esimesest töökohast metsakorralduses Habarovski linna lähedal asuvas mäestikus, selle taimestiku ja loomastiku kirjeldus ning esimese karu laskmise lugu.
- "Jaht tiigri peale" 1931 – Kaug-Ida jahimeetoditest tiigrite küttimisel, kes tol ajal olid ohuks nii kariloomadele kui inimestele.
- "Mälestusi riigimetsateenistusest Ida-Siberis" 1932 – pikem ülevaade autori tööst metsakorraldajana Sihhote-Alini mäeaheliku lõunaosas, kus sel ajal ei olnud metsakorraldust üldse tehtud ja inimtegevus puudus.
- "Põdrajaht Ida-Siberis" 1932 – hirvejahi pidamisest.
- "Metsad põlevad" 1933 – laialdaste metsatulekahjude probleemist.
- "Vana Sanglepp" 1933 – jutustuse prototüübiks üks Audru metskonna metsavaht.
- "Keisri velled" 1933 – humoorikas lugu abimetsaülema, metsniku ja kahe metsavahi kohtus käimisest.
- "Talisman" 1934 – edukast rebasejahist.
- "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt...?" 1934 – Alatskivi loodusest ja pärimustest.
- "Meie kodumaa massiivsemaid metsi" 1934 – Alatskivi ja Audru metskonna metsade võrdlus.
- "Raudmees" 1934 – Alatskivi mõisa lähedase parkmetsa ning sealse Apollo kuju halvast hooldusest.
- "Kahekordsed preemiad" 1937 – mälestused Kaug-Ida perioodist nn kaadritega seoses – hiinlaste ja venelaste tööle võtmisega seotud probleemid.
- "Karud Alatskivi metskonnas" 1937 – humoorikas lugu Alatskivi metskonda saabunud kahest karust.
- "Raieringid meie kuusemajandustes" 1938 – kuusepuistute raievanusest (ette nähtud 120 aastat, autor peab õigemaks 100)
- "Puitainete väärtuse tõus ja talude metsad" 1938 – metsa kasvatamisest talumaadel.
- "Neli püssi" 1938 – Alatskivi metskonnas tabati neli salakütti.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tulemuslikule elutööle pani aluse ametikool", A. Erik, Õpetajate Leht, (vaadatud 25.09.2016)
- ↑ L. Lauri, "Kirjutamata memuaare": Paul Erik (eetris 18.09.1977) (kuulatud 25.09.2016)
- ↑ Heino Kasesalu. Metsandusdünastiale aluse pannud Paul Erik alustas karjääri Venemaal. Eesti Mets, 3/2016 (lk 58–61)
- ↑ Uus Eesti, nr. 209, 5 august 1936 Alatskiwi metsaülem P. Erik pühitseb oma 50-dat sünnipäewa ning 25 aastat riigiteenistust, sellest 15 aastat wabariigi metsaülemana.
- ↑ Leo Erik. Obituary. (vaadatud 26.09.2016)
- ↑ EMEÜS liikmete nimekiri.[alaline kõdulink] (vaadatud 26.09.2016)
- ↑ 7,0 7,1 Heino Kasesalu. Metsandusdünastiale aluse pannud Paul Erik alustas karjääri Venemaal. Eesti Mets, 3/2016 (lk 59–61)