Eesti Metsaüliõpilaste Selts
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti Metsaüliõpilaste Selts on metsandust õppivate üliõpilaste organisatsioon. Selts asutati 1989. aastal metsandust õppivate üliõpilaste huvide kaitsmiseks.[1]
Seltsil on üle 60 liikme. See võimaldab üritustel kogutud teadmisi ja kogemusi edastada suurele osale metsandusüliõpilastele – et noored oleksid õpitaval erialal läbilöögivõimelised, ei piisa ainult koolis käimisest, vaid selleks on vajalik ka eneseharimine kooliväliselt. Kogu seltsi tegevus tugineb kahele peamisele eesmärgile:
- metsandus- ja keskkonnaalase temaatika teadvustamine ühiskonnas ning probleemide lahendamisele ja ennetamisele kaasaaitamine õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu;
- sidemete loomine ja koostöö arendamine teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eestis ja välismaal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kui 23 mõttekaaslast ja tollase Põllumajandusakadeemia metsandusteaduskonna üliõpilast 31. oktoobril 1989 seltsi asutamiskoosolekule tulid, oli eesmärgiks luua ühing mille kaudu saaks paremini edendada välissuhtlust ja realiseerida oma ideid, kasutada ära tolleaegses ühiskonnas tekkinud võimalusi.
Samal aastal varem oldi juba käidud külas Soome metsandusüliõpilastel ja neid ka Eestis võõrustatud. Soomlastel oli kaasas kõik eluks vajalik alates joogiveest tualettpaberini, tuldi avastama enda jaoks tundmatut maad. Väliskontaktid Soome ja teiste riikide üliõpilastega saidki proloogiks seltsi loomisele. Valmis põhikiri ja varsti pärast asutamiskoosolekut sai selts registreeritud EPA Õpetatud Nõukogus ja Tartu Linnavalitsuses. EMÜS sai juriidiliseks isikuks ja asutamise protseduur oli sellega läbitud.
Asutamisele järgneva aasta jooksul toimus esimene üldkoosolek, koguti tegevuseks vajalik stardikapital ning seltsile valiti oma värvid ja logo ning vastavalt nendel kujundati ka EMÜS lipp. Värvideks valiti roheline, sinine ja must – roheline sümboliseeris metsa, sinine taevast ja puhast vett ja must mulda, kuhu ajab oma juured Eesti mets. Logoks sai avanenud männikäbi, olles sümboliks uue metsapõlvkonna tekkimisele. Seltsi lipp õnnistati sisse Vigala Sassi poolt, rituaali käigus kõlas lipulaul ja anti lipuvanne.
Korraldatud ürituste poole pealt väärivad äramärkimist teaduskonna aastalõpuball, Rootsi metsandusüliõpilaste võõrustamine 1990. aasta kevadel ja seltsi suvepäevad Võrtsjärve ääres. Liikmeid oli toona üle viiekümne, neist aktiivseteks võis lugeda pooled.
Seltsi areng ja tegevus jätkus ka läbi majanduslikult raskete aastate. Kuna toetajaid oli raske leida, organiseerisid seltsi liikmed ennast brigaadidesse ja tegelesid õppetööst vabal ajal metsatöödega. “Praktika” kõrvalt leiti siiski aega et käia külas Prantsusmaa metsandusüliõpilastel ja neid 1992. aasta suvel ka ise võõrustada, samuti käidi metsa istutamas ja organiseeriti praktikaid nii Eesti kui Soomes. Metsamajas saadi oma käsutusse väike ruum ja paranesid võimalused organisatoorseks tööks.
Aastatel 1993–1995 jätkus majanduslik kitsikus, samal ajal tingis korporatsioonide ja üliõpilasvalitsuste kiire arenguga seoses küsimus seltsi edasise rolli suhtes üliõpilasühendusena. Jätkati tihedat koostööd dekanaadiga ning räägiti kaasa õppetöö korraldamise aspektides, liikmed olid esindatud Üliõpilasesinduses. Selle kõrvalt jätkus veel mahti võtta vastu delegatsioon Soomest ning ise käia ära Šveitsis ja Saksamaal. Välisreisid said teoks suuresti tänu liikmestaatusele Rahvusvahelises Metsandusüliõpilaste Assotsiatsioonis ehk IFSA-s. Järgnevate aastate jooksul jätkati koostööd IFSAga, käidi Rootsis metsa istutamas ja külas Leedu metsandusüliõpilastel. Samuti toimus käik 1997. aasta juunis Rootsis toimunud ülemaailmsele metsandusnäitusele ELMIA WOOD. Arendati suhtlust metsandusringkondadega ja võeti osa konverentsidest Metsanädala raames. Korraldati palju talguid, näiteks sai järgemööda kolmel kevadel Soomaal käidud.
Aastal 2000 püstitati koostöös teaduskonna ja Järvselja metskonnaga Metsamaja ette Metsavana kuju, mis seisab seal praegugi veel. 2001.aastal registreeriti selts mittetulundusühinguna, lisaks sellele saadi lõpuks kindel koht kooskäimiseks, oma punker Metsamajas. See aitas kindlasti kaasa seltsielu tõhustamisele, nii osaleti mitmetel konverentsidel välismaal, tehti talguid Elistvere loomapargis ja korraldati kokkutulek seltsi vilistlastele. Samuti arendati suhtlust Baltimaade, Läti ja Leedu metsandusüliõpilastega ning korrastati Metsamaja-tagust dendroparki.
2003. aasta kevadel korraldas EMEÜS Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste kokkutuleku, mis oli kahtlemata selle aasta tähtsündmus ja õnnestus väga hästi. Kokkutuleku külalistele Põhjamaadest ja Baltimaadest tutvustati Eesti metsandust ja seminaridel ning ekskursioonidel lahati kokkutuleku peateema “Mets kui mitmekülgse tulu allikas” eri külgi.
Järgneva paari aasta jooksul viidi läbi õppeloengute sarja metsanduslikel teemadel, et tuua metsanduse praktikaga seotud külgi üliõpilasteile lähemale. Edukalt osaleti kutsevõistlustel Poolas, traditsioonilisteks on saanud ka osavõtmised metsandusüliõpilaste iga-aastastest kokkusaamistest välismaal ning heakorratööd ja ekskursioonid talvel-kevadel. Nii on käidud Saaremaal ja Ida-Virumaal saeveskites ja mõisaparkides.
2006. aastal taaselustati Järvselja Suvemängude traditsioon, mille eesmärgiks tuua kokku metsandusüliõpilased ja õppejõud ja veeta paar päeva looduses sportides. Järvselja on saamas oluliseks kohtumispaigaks ka koolitöövälisel ajal.
Samal aastal taaselustati ka tihedam suhtlus ja kohtumised Soome üliõpilastega. Talverõõme nauditakse naabrite juures ja kevadet võetakse vastu Eesti pinnal. Aktiivne suhtlus rahvusvahelisel tasemel on seltsile toonud palju uusi sõpru ja loonud palju uusi võimalusi.
2007. aastal võeti taakord korraldada rahvusvahelist metsandusüliõpilaste kohtumist (NERM). 40 osalejaga veedeti hariv nädal teemal "Torm ja tuli – algus ja lõpp". Samal aastal ja suuresti tänu NERM-le sai kahest seltsi liikmest ka rahvusvahelise metsadusüliõpilaste organisatsiooni (IFSA) juhatuse liige.
Seltsi olemasolu ja jätkusuutlikkus on eriti tähtis, seda enam et uus 3+2 õppesüsteem ülikoolides ei soosi organisatsioonilist tegevust, üliõpilastele jääb õpingute kõrvalt vähem aega. Koos käiakse jahil ning lisaks tavalistele koosolekutele leitakse ka aega, et saada kokku muudel üritustel. Tulevikku silmas pidades seisab seltsil ees ülesanne jätkata traditsioonilisteks saanud üritusi ning anda oma panus Eesti metsanduse arengusse läbi üliõpilaste harimise ja läbiviidavate projektide näol.
Järvselja suvemängud[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Metsaüliõpilaste Selts taaselustas Järvselja suvemängud 2006. aastal. Suvemängud on päev täis sportlikku tegevust ja lusti koos oma sõpradega. Traditsiooniliselt võetakse mõõtu jalgpallis, võrkpallis, ümberjärve jooksus, metsamehe teatevõistluses, õppejõudude raievõistlusel. Lisaks nendele aladele veel kavas paadiralli, orienteerumine, laskmine, köievedu ja palju muud. Loomulikult ei puudu raske spordipäeva lõpus ka ühine lihaste lõdvestamine.
Järvselja suvemängud 2009 toimusid 13. juunil.