Sihhote-Alin

Allikas: Vikipeedia
Sihhote-Alini asukoht
Sihhote-Alin sügisel
Taiga Sihhote-Alinis

Sihhote-Alin (vene keeles Сихотэ-Алинь) on mäestik Venemaa kaguosas Kaug-Idas Habarovski ja Primorje krai territooriumil. Sihhote-Alin on Amuuri jõe, Jaapani mere ja Tatari väina veelahe.

Mäestiku pikkus on 1200 km, laius kuni 250 km, suurim kõrgus 2090 m (Tordoki-Jani mägi). Teised mäetipud on Ko (2003 m), Jako-Jani (1955 m), Anik (1933 m), Durhe (1903 m), Oblatšnaja (1856 m), Sputnik (1805 m), Ostraja (1788 m), Võssokaja (1745 m), Snežnaja (1684 m), Olhovaja (1805 m), Lõssaja (1554 m), Izjubrinaja (1433 m), Livadiiskaja (Pidan) (1334 m), Tšornõi Kust (1010 m), Kedrovaja (961 m).

Sihhote-Alini kõrgematel tippudel on reeglina teravalt visandatud kuju, suur osa neist on kaetud suurte kivide rusuga. Pinnavormid meenutavad tugevasti purustatud tsirkusorge.

Sihhote-Alini mäestik koosneb liivakivist ja kiltadest. Esineb hästi palju intrusioone, mis on põhjustanud kulla, tina ja polümetallide leiukohtade tekkimise. Nõgudes on kivi- ja pruunsöe leiukohad.

Eelmäestikus esinevad basaltplatood. Sihhote-Alini lõuna- ja idaosa on järskude nõlvadega keskmäestikud, lääneosas esinevad sageli pikiorud ja nõod. Üldiselt on Sihhote-Alini ristiprofiil asümmeetriline, läänenõlv on laugem kui idanõlv. Vastavalt on läände voolavad jõed pikemad kui itta voolavad. Selle iseärasuse põhjal on mäestik ka nime saanud. Mandžu keeles tähendab Sihhote-Alin 'suurte läänejõgede ahelik'.

Taimkate ja loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Sihhote-Alinis on mitmekesine taimkate: mäestiku lõuna- ja keskosas kõrgusel kuni 500 m on okas-laialehised metsad ning põhjaosas on okasmetsad ajaani kuuse ja amuuri nuluga. Kõrgemal esineb mägitundra. Nõgude põhjas kasvab rohi kõrgusega kuni 3,5 meetrit.

Sihhote-Alini endeemid on taimedest mikrobioota (Microbióta decussáta), olga lehis ja loomadest amuuri leopard.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima on soe ja niiske. Talv on pehme, sest esinevad sageli Jaapani mere kohal tekkinud tsüklonid. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on –10...–15 °C. Aasta keskmine sademete hulk on päris suur (kuni 800–1000 mm), suurem osa neist sajab suvel. Lumikate tekib oktoobris–novembris ja sulab ära märtsis–aprillis. Lumikattega päevade arv on 120–150. Talvel sajab ühtlaselt, tihti on tugevad lumesajud, lumetormid ja sulad. Laviiniohtlik periood kestab kuni 90 päeva.

Looduskaitseala[muuda | muuda lähteteksti]

Sihhote-Alini territooriumil on loodud Sihhote-Alini looduskaitseala, mis aastast 2001. kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Sihhote-Alin on suurimate kaslaste amuuri tiigrite päritolumaa

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]