Mine sisu juurde

Eesti Mets

Allikas: Vikipeedia

Eesti Mets on eesti metsandusajakiri. Ajakiri ilmus aastatel 1921–1940, 1943–1944 ja 1989–2024 ning ilmub taas alates 2026. aastast.

1920–1944

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja väljaandmise algatas 1920. aasta detsembris Eesti Metsateenijate Ühing, kes andis ajakirja välja 1930. aastani. 1931. aastast lisandusid ajakirja väljaandjate hulka Akadeemiline Metsaselts, Eesti Metsaühingute Liit ja Eesti Metsaülemate Ühing. 1938. aastal Eesti Metsaülemate Ühing likvideeriti, selle asemel asus ajakirja väljaandjate hulka Riigimetsateenijate Keskkogu. 1943–1944 andis ajakirja välja Metsade Keskvalitsus.

Ajakirja täielik nimi sel perioodil oli "Eesti Mets. Metsa ja jahinduse kuukiri".[1] Ajakiri ilmus sagedusega kuus numbrit aastas. Ajakirja tellijate arv tõusis 919-lt (1921) 2323-ni (1939). 1941. aastal ilmus kolm ajakirja numbrit nimega Metsamajandus.[2]

Vastutavad toimetajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Peatoimetajad

[muuda | muuda lähteteksti]

1989–2024

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast aastakümneid kestnud pausi hakkas Eesti Mets uuesti ilmuma 1989. aastal.[2] Esimese numbri trükiarv oli 5000 eksemplari ja maht 64 lehekülge ning trükki anti see 23. juunil 1989.[3] Peatoimetajad jõudsid olla Märt Luige, Feliks Nõmmsalu, Ilmar Liimand, Helle Mets, Uno Siitan ja vastutava toimetajana oli ametis Ivar Etverk.[3] Ajakirja ilmus varasematel aastatel 12 numbrit aastas.[3]

2002. aastast läks ajakirja väljaandmine MTÜ-le Loodusajakiri.[3] Seal oli algul vastutavaks ja hiljem peatoimetajaks Hendrik Relve (aastatel 2002–2015) ning seejärel Kristiina Viiron (aastatel 2016–2020).[3] Ajakirja anti välja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel.[4] Aastas ilmus neli numbrit.[3]

2021. aasta märtsis sai riigihanke tulemusel uueks väljaandjaks AS Õhtuleht Kirjastus. Uueks peatoimetajaks nimetati Margo Pajuste.[3] 2024. aasta oktoobris teatati, et Kliimaministeeriumi tellimusel ajakirja ilmumist rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus ei pikenda hankelepingut ning nõnda kujunes sama aasta detsembris välja antud neljas number ajakirja viimaseks.[3][5]

Ajakirja lõpunumbris kirjutas peatoimetaja Margo Pajuste: "N-ö õndsal Eesti ajal, kui elu polnud kindlasti jõukam kui meil praegu, ilmus Eesti Mets kuus korda aastas. Et me täna seda neli korda aastas välja ei jaksa anda, näitab ka kindlasti midagi. Mida nimelt, sõltub küllap vaataja kohast laua taga."[6]

Kokku anti 26 aastaga välja 188 ajakirjanumbrit.[3] Kõige rohkem lugusid ilmus Toivo Meikarilt (64 artiklit) ning metsateadlastelt Heino Kasesalult ja Malev Marguselt.[3]

Kevadel 2026 hakkas Eesti Mets MTÜ Eesti Metsaseltsi eestvedamisel uuesti ilmuma. Ajakirja peatoimetaja on Alo Lõhmus.[7]

  1. Edgar Vester. "Eesti Metsa" 20-ne aasta teekonnalt. Eesti Mets, 1939, nr. 1
  2. 1 2 EE 12. köide, 2003: 76.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Heldur Sander 2025. Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis. Sirp 9. mai.
  4. Ajakirja Eesti Mets toimetus (vaadatud 24.02.2013).
  5. "Ajakiri Eesti Mets lõpetab ilmumise." Õhtuleht, 29. oktoober 2024.
  6. Margo Pajuste, "Eesriie", Eesti Mets, 4/2024, lk 3
  7. Ajakiri Eesti Mets Eesti Metsaseltsi koduleht. Vaadatud 19.05.2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]