Mine sisu juurde

Põhjavint

Allikas: Vikipeedia
Põhjavint

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vintlased Fringillidae
Perekond Vint Fringilla
Liik Põhjavint
Binaarne nimetus
Fringilla montifringilla
Linnaeus, 1758

Põhjavint (Fringilla montifringilla) on linnuliik vintlaste sugukonnast vindi perekonnast.

Põhjavint on levinud Euraasia metsavööndi põhjaosas Skandinaaviast kuni Ida-Siberini. Põhjavint on rändlind. Ta talvitub Euroopa lääne-, kesk- ja lõunaosas, Põhja-Aafrikas, Pakistani ja India põhjaosas, Hiinas ja Jaapanis. Rände ajal satub regulaarselt Alaskale, kus võib jätkata oma teekonda lõunasse kuni USA lääneosani.

Esinemine Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on põhjavint kõikuva arvukusega harv haudelind ja sage läbirändaja. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 5–50 paarile, talvist püsiarvukust 10–500 isendile[2]. Talvel tegutseb põhjavint üksikult või väikeste salkadena. Teda võib kohata talvel linnas toidumajakeste juures.

Põhjavint saabub märtsi lõpul või aprilli algul, rohkearvuline läbiränne kestab mai alguseni. Sügisene läbiränne algab septembris, muutub rohkearvuliseks septembri lõpul ja oktoobri algul, ja lõpeb novembris.

Linnu üldpikkus on 14–16 cm, kehakaal 20–25 g. Kõigis sulestikes erineb metsvindist roostekollase või oranži rinna- ja õlasulestiku ning valge päranipuala poolest.

Häälitsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuhäälitsused on kanepilinnu häälitsuse laadne jäk ning iseloomulik venitatud kääksuv djääk. Põhjavindi laul on ürisev džrrrrr, see on rohevindi territooriumihüüu sarnane, kuid ilma tõusva lõputa. Harva esinev lauluvariant on urvalinnu lennuhäälitsuse sarnane sädistav tšetšetšetšetše. Pesapaigas võib kuulda ka teisi hääli.

Asustab taigavööndi põhjaosa ja metsatundra soiseid metsi ja kaasikuid, eriti arvukas on ta mägikaasikutes.

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjavindi munad

Pesa on metsvindi omast pisut suurem ja rohmakam ja paikneb tavaliselt kasel. Põhjavindi pesi on Eestis leitud kasel, kuusel ja lepal. Kuusel on pesa sageli oksal tüvest eemal, lehtpuudel paikneb enamasti vastu tüve. 5–7 munaga kurna on Eestis leitud mais ja juunis. Need sarnanevad metsvindi munadega, ent on rohekama põhitooniga ja peenema ning kahvatuma mustriga. Emaslind haub neid umbes 12 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanuselt. Põhjavint võib pesitseda ka pesakastis. Väljaspool pesitsusaega võib moodustada suuri parvesid, mõnikord koos metsvintidega.

Suvel putukad, muul ajal sööb mitmesuguseid seemneid, marju ja muud. Talvel on oluline toiduallikas pöögipähklid ja valgepöögi viljad,[3] käib ka toidulaual päevalilleseemneid söömas.

  1. BirdLife International (2004). Fringilla montifringilla. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 30. jaanuaril 2010.
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  3. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 504-505

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]