Pärtel Salmar
| Pärtel Salmar | |
|---|---|
| Sünninimi | Panteleimon Sergejev |
| Sünniaeg |
8. august 1895 Narva, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
27. jaanuar 1943 Južlagi vangilaager, Taišet, Nõukogude Liit |
| Kodakondsus | Eesti |
| Elukutse | sõjaväelane |
| Töökoht | Eesti sõjavägi |
| Abikaasa | Martha Salmar |
| Lapsed |
Helga Salmar Ellen Salmar |
| Vanemad |
Pjotr Sergejev Eudokia Sergejeva |
Pärtel Salmar (kuni 1935. aastani Panteleimon Sergejev; 27. juuli (vkj)/ 8. august 1895 Narva, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 27. jaanuar 1943 Južlagi vangilaager, Taišet) oli Eesti sõjaväelane (major).
Ta oli üks 12 Eesti sõjaväeteenistusse pärast 1920. aastat jäänud teadaolevast vähemusrahvusest ohvitsere, kes opteerusid Eesti kodakondsusesse.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Salmar sündis 1895. aastal Narva vallas isa Pjotri ja ema Eudokia pojana.[2] Ta omandas maamõõtja hariduse Pihkvas ja sõjaväelise hariduse Venemaa Keisririigis, teenis Vene kodusõja ajal valgete väes Donimaal, opteerus Venemaal Eesti kodakondsusesse ja kolis pärast sealse sõja lõppu tagasi Eestisse.[1][3] Tema päritolu- ja sünnikoht jäi Tartu rahu järgi Eesti Vabariigile.[4]
Eestis jätkas ta teenistust Eesti sõjaväes, kus spetsialiseerus topograafiale. 1924. aastal ülendati ta nooremleitnandi auastmelt leitnandile ja viidi Kindralstaabi Valitsusest üle Kindralstaapi. 1931. aastal ülendati Salmar kapteni auastmele ja viidi üle Kaitsevägede staapi. 1939. aasta veebruaris ülendati Salmar majori auastmele ja ta jätkas sõjavägede staabi juurde kuuluva topo-hüdrograafia osakonnas triangulatsioonigeodeedina.[3]
Pärast juunipööret lasti Salmar teenistusest lahti.[1] 1941. aasta juulis ta arreteeriti NKVD poolt ja saadeti 1942. aasta augustis 10 aastaks Irkutski oblastisse Južlagi vangilaagrisse. Ta suri vangilaagris 1943. aasta jaanuaris.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Eestisse tagasikolimist elas Salmar Nõmmel Vabaduse puiesteel.[2] 1926. aastal abiellus ta Martha Volteriga, kellega ta sai 1927. aastal tütre Helga ja 1930. aastal teise tütre Elleni.[5][6][7]
Ta oli õigeusklik. 1935. aastal eestistas ta koos perega oma nime.[1][5] Ta rahvuseks on teenistustoimikutes määratud ingerlane ja nõnda on tema rahvust määratlenud ka hilisemad uurijad.[1][4][8] Tema õigeusklik taust ja venepärane sünninimi on aga andnud ka alust arvata, et ta võis ka isuri päritolu olla.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 Kopõtin, Igor (2018). "Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes vähemusrahvuste näitel 1918–1940". Tallinna Ülikool: 156, 301, 312.
- 1 2 3 "PÄRTEL SALMAR". Eesti kommunismiohvrid 1940-1991. Vaadatud 08.07.2023.
- 1 2 "Pärtel Salmar". Eesti Sõjamuuseum. Vaadatud 08.07.2023.
- 1 2 "Salmar, Pärtel Peetri p". ERA.495.7.5129. 10. detsember 1940 [18. september 1915].
- 1 2 "Abielu laulatused". Kirikutalituste raamat 1926. aastaks. 27.03.1926.
- ↑ "Sergejev, Helga". Sünniregister. 28.07.1927. Lk 48.
- ↑ "Sergejev, Ellen". Sünniregister. Riigi trükikoda. 1930. Lk 258.
- ↑ Mets, Uno (1993). "Astronoomilis-geodeetilise põhivõrgu rajamine Eestis aastail 1926-1940" (PDF). Geodeet. Eesti Geodeetide Ühing. 5 (29): 50-51.
