Eesti ingerisoomlased

Ingerlased ehk ingerisoomlased on Eesti üks vähemusrahvuseid.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 369 ingerlast.

Eestis elavaid ingerlase ühendab Eesti Ingerisoomlaste Liit.

Ingerisoomlaste massiline rändamine Eestisse algas Teise maailmasõja ajal, kui Saksa vägede okupeeritud aladelt evakueeriti või põgenes Eestisse 18 000 soomlast. Paldiski kaudu transporditi ingerlased edasi Soome, aga 3000 ingerlast jäi elama Eestisse. Sõja järel (1946–1947) suundus Eestisse uus ingeri pagulaste ränne. Neil ei lubatud naasta kodukohta ning nad valisid elukohaks Eesti, mis oli paljudele tuttav juba sõja ajast. Oluline oli ka soome keelele lähedane keel, luterlik usukeskkond ja üldiselt parem majandusseis. Paljudel olid Eestis juba kontaktid ning nad leidsid siit ka tööd. 1940. aastate lõpus sundisid ametivõimud nad Eestist lahkuma.

Pärast Jossif Stalini surma ja 1956. aastat lubati ingerlastel valida ise oma elukoht. Paljud Eestist väljasaadetud rändasid tagasi, eriti endised Kesk- ja Lääne-Ingeri elanikud. Soomlaste arv kasvas kiiresti: 1959. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis 16 699 ja 1970. aastal 18 537 soomlast. 1959. aastal olid soomlased suuruselt teine rahvusvähemus Eesti NSVs. 1970. aastatel hakkas soomlaste arvukus aeglaselt vähenema, 1989. aastal oli neid 16 622. Vähenemist põhjustas rahvusgrupi vananemine ja üldine assimileerumine, kuigi soomlasi oli tõenäoliselt ametlike andmete järgi rohkem, sest osa varjas repressioone kartes oma rahvust. 1990. aastatest on soomlaste arvukust vähendanud nende ümberasumine Soome. Statistikaameti andmeil elas Eestis 1997. aastal veel 13 629 soomlast.

Ingerlased asusid pärast sõda maakohtadesse, kus oli kerge taludes tööd leida. Ingerlased olid talutöödega harjunud ning maal oli kergem end ametivõimude eest varjata. Pärast sundkollektiviseerimise ja küüditamiste algust siirdusid nad alevitesse ja linnadesse. Sisserändajate teine laine suunduski otse linnadesse ja tööstuskeskustesse. Eesti suurimatest rahvusrühmadest eelistasid ingerlased siiski maaelu kõige rohkem – 1989. aastal oli Eesti soomlastest kolmandik maaelanikud.

Eesti maakondadest on soomlased koondunud rohkem Harjumaale ja Virumaale, mida võib põhjendada vana kodumaa läheduse ja Ida-Virumaa industrialiseerimisega. 1979. aasta rahvaloenduse andmeil elas soomlastest kolmandik Kirde-Eestis, kolmandik Põhja-Eestis ja viiendik Kagu-Eestis. Kõige vähem elas neid Lääne-Eestis, kus erandiks oli Pärnu. 1989. aasta andmeil elas Eesti soomlastest 33,5% Tallinnas, 31,8% Kirde-Eestis, 18,7% Kagu-Eestis, 9% Kesk-Eestis ja 7% Lääne-Eestis. Suurimad üksikud kogukonnad asusid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus.