Kolbpump
Kolbpump (inglise keeles piston pump) on mahtpumba üks eriliik. Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil.
Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor, kuid kasutatakse ka teisi ajameid.[1] Kolbpumba abil on võimalik saavutada väga kõrge rõhk, üle 1000 bar[2], võrreldes teist tüüpi pumpadega. Kolbpumba üheks puuduseks on rõhu impulsiivsus. Kuna pumpamine toimub ainult väljalasketakti ajal, siis rõhk kasvab impulssidena, mistõttu suured ühe kolviga kolbpumbad ei ole levinud. Püütakse disainida võimalikult kompaktseid mitme kolviga kolbpumpasid, mis vähendaks tugevaid impulsse pumpamisel. Selline kolbpump on näiteks radiaal-kolbpump[3].
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Kolbpumbad on väga levinud. Seda liiki pumbad suudavad tekitada suhteliselt suurt rõhku, olles ise küllaltki kompaktsed. Samuti on kolbpumpa abil võimalik pumbata erineva viskoossusega vedelikke ja ka gaase. Kolbpumba võime leida näiteks paljudest kompressoritest ja hüdropumpadest; ka enamik käsipumpasid on kolbpumbad.[4]