Otto Schmidt
Otto Friedrich Julius Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang – 7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.
Tema isapoolsed esivanemad olid 18. sajandi teisel poolel Liivimaalt (Lätist) ümber asunud sakslased, ema poolt lätlased perekonnanimega Ērglis.
1913. aastal abiellus ta Vera Janitskajaga ja lõpetas Kiievi ülikooli, kus töötas 1916. aastast eradotsendina. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli ta mitme rahvakomissariaadi liige, näiteks 1918–1920 varustuse rahvakomissariaadi ja 1921–1922 rahanduse rahvakomissariaadi liige. Ta oli üks peamisi kõrghariduse ja teaduse arendamise eestvõitlejaid Nõukogude Venemaal.
Ta oli alates 1933 NSV Liidu Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige, alates 1934 Ukraina Riikliku Teaduste Akadeemia liige, alates 1935 NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik. Ühtlasi oli ta Suure Nõukogude entsüklopeedia (1924–1942) üks alusepanijaid ja peatoimetaja.
Ta oli Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonna kõrgema algebra kateedri asutaja ja 1929–1949 kateedri juhataja.
Aastatel 1930–1934 juhtis ta Arktika-ekspeditsioone jäälõhkujatel Georgi Sedov, Aleksandr Sibirjakov ja Tšeljuskin. Kaht viimast juhtis kapten Vladimir Voronin. Aleksandr Sibirjakov oli läbi aegade esimene laev, kes läbis Põhja-meretee Arhangelskist Vaiksesse ookeani ilma vahepeal talvitumata.
27. juunil 1937 nimetas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium Schmidti ujuva polaarjaama Severnõi Poljus-1 organiseerimise ja juhatamise eest Nõukogude Liidu kangelaseks. Ühtlasi anti talle Lenini orden ja hiljem ka Kuldtähe medal number 35.
1932–1939 oli ta Põhja meretee peavalitsuse esimees. Ta oli 28. veebruarist 1939 kuni 24. märtsini 1942 NSV Liidu Teaduste Akadeemia asepresident [1].
Teda on autasustatud Kuldtähe medali, kolme Lenini ordeni, kahe Tööpunalipu ordeni ja ühe Punatähe ordeniga.
Tal oli kolm poega. Vanem poeg Vladimir Schmidt (1920–2008) oli professor, tehnikateaduste kandidaat, keskmine poeg Sigurd Schmidt (1922–2013) oli ajaloolane, noorem poeg oli Aleksandr Schmidt (1934–2010).
Otto Schmidti järgi on nime saanud Šmidti saar Severnaja Zemlja saarestiku loodeosas Kara meres, 1948. aastal avastatud asteroid 2108 Otto Schmidt, alev Mõss Šmidta samanimelisel neemel ja Šmidti rajoon Tšuktši mere ääres Tšuktšimaal, mäetipp ja mäekuru Pamiiris, tasandik Antarktisel, 1979 vette lastud jäälõhkuja, kuukraater ja Venemaa Teaduste Akadeemia Maa Füüsika Instituut.[2] Tema järgi on tekkinud 1930. aastate vene eesnimed Ojušminald, Ojušminalda, Ojušminaldin ja Ojušminaldina, mis tähendavad "Otto Juljevitš Schmidt jääl" (Отто Юльевич Шмидт на льдине).
Oma lapsepõlve veetis ta osaliselt Kuramaal Jēkabpilsi lähedal asunud Trepmuiža mõisas, kuhu on paigaldatud ka tema mälestuskivi (asub Daugava jõe ja Jēkabpilsi–Daugavpilsi maantee lähedal Zemgales).[3][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Вице-президенты Российской академии наук
- ↑ "Институт физики Земли имени О.Ю.Шмидта РАН (ИФЗ РАН): Отто Юльевич Шмидт". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2009. Vaadatud 30. novembril 2009.
- ↑ "Trepmuiža - O. Šmits". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2012. Vaadatud 30. novembril 2009.
- ↑ Memorial Stone to Arctician O. Smits (läti keeles: Piemiņas akmens Arktikas pētniekam O. Šmitam)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Отто Юльевич Шмидт: жизнь и деятельность. Сборник, посвященный герою Советского Союза академику Отто Юльевичу Шмидту / редактор-составитель Я. Б. Коган. Москва: Издательство Академии наук СССР, 1959 Andmed ESTERis
- Воскобойников, Валерий Михайлович: Зов Арктики. героическая хроника. Москва: Молодая гвардия, 1975 Andmed ESTERis (Новосибирск: Западно-Сибирское книжное издательство, 1985, Andmed ESTERis)
| Eelnev Erhard Britzke |
NSVL Teaduste Akadeemia asepresident 1939–1942 |
Järgnev ' |