Otto Schmidt

Allikas: Vikipeedia
Otto Schmidtile pühendatud Nõukogude Liidu postmark

Otto Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.

Tema isapoolsed esivanemad olid 18. sajandi teisel poolel Liivimaalt (Lätist) ümber asunud sakslased, ema poolt lätlased perenimega Erglis.

1913 abiellus ta Vera Janitskajaga ja lõpetas Kiievi ülikooli, kus töötas alates 1916 eradotsendina. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli ta mitme rahvakomissariaadi liige, näiteks 19181920 varustuse rahvakomissariaadi ja 19211922 rahanduse rahvakomissariaadi liige. Ta oli üks peamisi kõrghariduse ja teaduse arendamise eestvõitlejaid Nõukogude Venemaal.

Ta oli alates 1933 NSV Liidu Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige, alates 1934 Ukraina Riikliku Teaduste Akadeemia liige, alates 1935 NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik. Ühtlasi oli ta Suure Nõukogude entsüklopeedia (19241942) üks alusepanijaid ja peatoimetaja.

Ta oli Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonna kõrgema algebra kateedri asutaja ja 19291949 kateedri juhataja.

19301934 juhatas ta Arktika-ekspeditsioone jäälõhkujatel "Georgi Sedov", "Aleksandr Sibirjakov" ja "Tšeljuskin". Kaht viimast juhtis kapten Vladimir Voronin. "Aleksandr Sibirjakov" oli läbi aegade esimene laev, kes läbis Põhja-meretee Arhangelskist Vaiksesse ookeani ilma vahepeal talvitumata.

27. juunil 1937 nimetas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium Schmidti ujuva polaarjaama "Severnõi Poljus-1" organiseerimise ja juhatamise eest Nõukogude Liidu kangelaseks. Ühtlasi anti talle Lenini orden ja hiljem ka Kuldtähe medal number 35.

19321939 oli ta Põhja-meretee direktorite nõukogu esimees. Ta oli 28. veebruarist 1939 kuni 24. märtsini 1942 NSVL Teaduste Akadeemia asepresident [1].

Teda on autasustatud Kuldtähe medali, kolme Lenini ordeni, kahe Tööpunalipu ordeni ja ühe Punatähe ordeniga.

Tal oli kolm poega. Vanem poeg Vladimir Schmidt (19202008) oli professor, tehnikateaduste kandidaat, keskmine poeg Sigurd Schmidt (sündis 1922) on ajaloolane, noorem poeg oli Aleksandr Schmidt (1934–2010).

Otto Schmidti järgi on nime saanud Šmidti saar Severnaja Zemlja saarestiku loodeosas Kara meres, 1948. aastal avastatud asteroid 2108 Otto Schmidt, alev Mõs Šmidta (ru) samanimelisel neemel ja Šmidti rajoon Tšuktši mere ääres Tšuktšimaal, mäetipp ja mäekuru Pamiiris, tasandik Antarktisel, 1979 vette lastud jäälõhkuja, kuukraater ja Venemaa Teaduste Akadeemia Maa Füüsika Instituut.[2]

Oma lapsepõlve veetis ta osaliselt Kuramaa kubermangus Jēkabpilsi lähedal asunud Trepmuiža mõisas, kuhu on paigaldatud ka talle pühendatud mälestuskivi (asub Daugava jõe ja Jēkabpilsi-Daugavpilsi maantee lähedal Zemgales).[3][4]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Отто Юльевич Шмидт: жизнь и деятельность. Сборник, посвященный герою Советского Союза академику Отто Юльевичу Шмидту / редактор-составитель Я. Б. Коган. Москва: Издательство Академии наук СССР, 1959 Andmed ESTERis
  • Воскобойников, Валерий Михайлович: Зов Арктики. героическая хроника. Москва: Молодая гвардия, 1975 Andmed ESTERis (Новосибирск: Западно-Сибирское книжное издательство, 1985, Andmed ESTERis)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Erhard Britzke
NSVL Teaduste Akadeemia asepresident
19391942
Järgnev:
'