Ostinato

Allikas: Vikipeedia

Ostinato (it.k; sks.k beharrlich) on muusikaline mõiste, mis tähendab sama muusikalise motiivi pidevat kordamist. Ostinato pikkus võib olla alates lühikesest kahenoodilisest motiivist kuni pika muusikalise fraasini. Korrata võib rütmimustrit või ka terviklikku meloodiat. Ostinatos korratakse helisid alati samaväärses helide järjestuses, kus igal noodil on igas korduses alati sama tähtsus ja rõhk.

Basso ostinato on pidevalt korduv bassimotiiv või bassiteema.

Ostinato jõudis lääne muusikasse alates 13. sajandist[1] ja populaarne on see tänapäevani.


Ostinato näiteid klassikalises muusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud on näiteks generaalbassi osa Johann Pachelbeli teoses "Kaanon D-duuris" ja militaarne 5/4 rütm Gustav Holsti orkestrisüidi "Planeedid" palas "Marss". Samuti saab näiteks tuua ostinato Wolfgang Amadeus Mozarti teose "Reekviem" osas "Confutatis". Gioachino Rossini avamängudes kasutatakse crescendodes ostinatot sageli. Muud märkimisväärsed näited: Gustav Holsti "St. Paul's Suite" teine osa (kus teise hääle viiulid mängivad divisi korduvat kaheksast noodist koosnevat meloodiat), rütmimuster Raveli Boléros, Chopini teose "Berceuse" harmooniline muster.

Ostinato näiteid popmuusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väga tuntud ostinato näide on John Williamsi filmimuusika filmile "Lõuad" (Jaws, 1975). Selles kasutati kahte madalat nooti, mida korratakse erinevates tempodes, väljendamaks tapjahai erinevaid tegevusi. See kahe noodi ostinatoga teema on üks tuntumaid filmimuusikas.

Danny Elfmani loodud teema filmile "Mehed mustas" (Men in Black, 1997), mis põhineb Patrice Rusheni laulul "Forget Me Nots", on ostinato basskitarril. Akira Ifukube helitöödes filmile "Gojira" ning teistele Jaapani ulmefilmidele kasutab ta ostinatot ohtralt. Ostinatot kuuleb ka Broadway muusikali "Rent" loo "Seasons of Love" alguses.

ABBA loos "Take a Chance on Me" korratakse taustal fraasi "take a chance, take a chance, take a, take a chan-chance".

Ameerika progressiivse metali bänd "Symphony X" kasutab sageli meloodiat ostinatona, liigutades meloodiat bassihääles. Ka progressiivse metali bänd Dream Theater esitab harmoniseeritud kitarri ja klahvpilli ostinatot sellistes lugudes nagu "Learning to Live" ja "In the Name of God".

Led Zeppelini loos "Immigrant Song" kuuleb kogu pala jooksul bassil ja kitarril ostinatot.

Ostinato näiteid jazzmuusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisuliselt märgib Ostinatot jazzis ingliskeelnee termin vamp, mis tähendab lihtsalt muusikalise kujundi või saatepartii kordamist. Saatepartii vamp võimaldab esitajal luua harmoonilise raamistiku, mille najal improviseerida. Sageli kasutatakse seda hoovõtulauana improvisatsioonile.

Klassikalisi jazzinäiteid on muuhulgas palad "A Night in Tunisia", "Take Five", "A Love Supreme", "Maiden Voyage", "Cantaloupe Island,"[2] ja Chameleon.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/434398/ostinato Ostinato
  2. Rawlins, Robert (2005). Jazzology: The Encyclopedia of Jazz Theory for All Musicians, lk.132-133. ISBN 0-634-08678-2.