Maurice Ravel
Joseph-Maurice Ravel (7. märts 1875 – 28. detsember 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist.
Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa Prantsuse päritolu.
Helilooming[muuda | muuda lähteteksti]
Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus džässmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ning kasutas sealseid motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro".
Tähtsamad teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile
- 1901 "Jeu d'eau" klaverile
- 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile
- 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile
- 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile
- 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile
- 1912 ballett "Daphnis ja Chloé"
- 1914 Trio klaverile, viiulile ja tšellole
- 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile
- 1925 "L'enfant et les sortilèges"
- 1928 "Boléro" orkestrile
- 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Johannes Jürisson, "Rossinist Ravelini" (loengukonspekt muusikakoolide õpilastele). Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium, Tallinn 1969, 192 lk
- Aleksandr Stupel, "Maurice Ravel" (lühiülevaade elust ja loomingust). Tõlkinud G. Tõnismann. Eesti Raamat, Tallinn 1974, 92 lk
- Leonid Entelis, "XX sajandi heliloojate siluette". Eesti Raamat, Tallinn 1976, 182 lk