Oskar von Riesemann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Oskar Arthur von Riesemann 1877. aastal

Oskar Arthur von Riesemann (15. (ukj 27. august) 1833 Tallinn – 15. (ukj 27. juuli) 1880 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ja esimene Tallinna linnapea aastatel 1877–1878.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Põlvnes Lübeckist XVII sajandi 2. poolel Tallinnasse rännanud rae- ja literaadiperekonnast. Tema isa Heinrich Christoph von Riesemann oli Tallinnas notar ja Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretär, ema oli Soomest pärit rootslanna Helena Barbara (sündinud Byström). Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel Tallinna Toomkoolis ning aastatel 1851–1855 Tartu ülikoolis õigusteadust. Korporatsioon Estonia aktiivne liige.

Kubermangu- ja raeametnik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1857−1862 oli ta Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuse ametnik. Seejärel oli kaks aastat Tallinna rae ülemsekretäriks. 1864. aastal sai temast Tallinna rae sündik, kellena jäi ametisse 12 aastaks. Samal ajal jätkas ta tegevust advokaadina.

Esimene Tallinna linnapea[muuda | muuda lähteteksti]

1877. aastal laiendati Läänemereprovintidesse Venemaa keisririigi linnaseadus, millega raad kaotas oma senise funktsiooni − see jäi kuni 1889. aastani tegutsema kohtuinstantsina − ning linnades seati sisse volikogud ja loodi linnapea ametikoht. Tallinna Linnavolikogu valimised toimusid 1877. aastal 24. − 25. novembril (ukj 6. − 7. detsembril). Volikogu kogunes sama aasta 22. detsembril (ukj 3. jaanuar 1878) oma esimesele istungile, kus valiti ametisse esimene linnapea pärast ligi saja-aastast vaheaega. 53 häälega 66-st sai selleks Oskar von Riesemann.[2]

Oskar von Riesemanni ametiaeg jäi aga lühikeseks: 1878. aasta 28. märtsi (ukj 9. aprilli) ööl voolas Ülemiste järv üle kallaste ja ujutas üle Tartu maantee ümbruskonna kuni Kivisillani. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi (ukj 11. aprilli) koosolekul ei osalenud. 3. (ukj 15.) aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta.[3]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Ta suri haiguse tagajärjel 46-aastaselt 15. (ukj 27. juulil) 1880 Tallinnas.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

1859. aasta jaanuaris abiellus ta Ambla koguduse pastori Alexander Leopold Paulseni tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr 5622 [1].
  2. Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, lk 52.
  3. Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Lk 47-93. Siin: 54-58 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • ID puudub saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  • Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com. Vaadatud 07.09.2020.


Eelnev:
Ametikoht loodi
Tallinna linnapea
1877–1878
Järgnev:
Alexander Rudolf Karl von Uexküll