Oskar von Ekesparre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (vene Оскар Рейнгольдович фон Экеспарре; 2. august 1839 Kangruselja27. detsember 1925 Kuressaare) oli eelviimane Saaremaa maamarssal aastail 18761906 ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president 1920. aastat kuni surmani.

Ta oli ka Vene kaardiväe leitnant, raudtee peainsener, 1871. aastast Harkovi-Nikolajevski raudtee direktor, tõeline riiginõunik (1890), Riiginõukogu liige, kammerhärra (1905) ja õuemeister (1912).[1]

Ta oli Olbrüki mõisa (saksa k. Olbrück) omanik, mis koosnes 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algul kolmest eraldi mõisast, mille ta oli tükkhaaval kokku ostnud – Sääre (saksa k. Zerell), Mõntu (saksa k. Mento) ja Koltse (saksa k. Koltze). Elamiseks ehitas ta esinduslikuna välja Mõntu mõisasüdame, ülejäänud olid tal de facto majandusmõisateks.

Tema sõjaväelastest vennad Eugen (1845–1917) ja Alfred (1847–1936), ning sillakohtu adjunkt Guido (1852–1904) olid samuti insenerid.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

22. augustil 1878 abiellus Oskar von Ekesparre Kuressaares Kuivastu mõisast pärit paruness Bertha von Buxhoevedeniga (1859–1880), kellega tal oli kaks last:[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]