Matthias Stackelberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Parun Otto Reinhold Matthias Stackelberg (7/19. aprill 1868 Kuressaare4. november 1945 Pirna[viide?]) oli Saaremaa poliitik ja Eesti jurist.

Matthias von Stackelberg sündis Stackelbergide Tumala-harust põlvneva Tumala ja Orissaare mõisniku vabahärra Gustav von Stackelbergi (1836–1891) ja Marie Ottilie von Stackelbergi (sünd. Buhrmeister; 1845–1924) teise lapsena.[1]

Ta lõpetas 1893. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna, Korporatsioon Estonia vilistlane.[viide?]

Ta oli Tumala ja Orissaare mõisnik, 1908–1911 Saaremaa ülemtalurahvakohtu esimees, 1911–1915 Saaremaa konvendideputaat, aurahukohtunik, Kuressaare linnavolinik, Saaremaa maanõunik, alates 1929. aastast Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president.[viide?]

1915. aastal saadeti ta Vene võimude poolt Saaremaalt välja, elas Viljandis. 1918. aastal küüditasid enamlased ta Siberisse, pääses tagasi. Aastail 1922–1939 oli ta vandeadvokaat Kuressaares, siirdus ümberasujana Saksamaale, kus suri Pirnas Saksimaal.[viide?]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 12/25. augustil 1900 Kuressaares Ilse von Ekesparrega, Saaremaa maamarssali ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidendi Oskar von Ekesparre tütrega. Neil oli kolm poega ja tütar.

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited:[1][2][3][4]

Matthias Stackelbergi esivanemad
Parun
Matthias Stackelberg
(1868–1945)
Parun
Gustav von Stackelberg
(1836–1891)
Vabahärra
Otto von Stackelberg
(1812–1862)
Vabahärra
Hans von Stackelberg
(1757–1833)
Charlotte von Buxhoeveden
(1778–1850)
Marie von Nolcken
(1815–1845)
Gustav von Nolcken
(1783–1855)
Auguste Juliane von Bartholomäi
(1779–1837)
Ottilie von Buhrmeister
(1845–1924)
Otto von Buhrmeister
(1794–1858)
Karl Johann von Buhrmeister
(1757–1843)
Hedwig Elisabeth Charlotte von Buxhoeveden
(1769–1823)
Wilhelmine von Buxhoeveden
(1808–1893)
Peter von Buxhoeveden
(1787–1841)
Juliane von Rummel
(1793–1847)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stackelbergi haruldased ürikud. Rahvaleht, 24. oktoober 1939, nr. 250, lk. 3.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]