Oskar Seliaru
Oskar Seliaru (18. juuni 1906 Rakvere – 14. juuni 1978 New York) oli eesti näitleja, lavastaja ja nukutehnik.
Ta õppis Rakvere gümnaasiumis, osales koolipoisina Vabadussõjas.
Ta alustas lavategevust aastal 1926 Rakvere Näitlejate Ringis, oli aastatel 1936–1944 Draamateatri näitleja, nukutrupi lavastaja ja nukutehnik.
Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, asutas seal nukutrupi "Seli marionetid" ning esines aastatel 1945–1950 omaloominguliste nukumängudega ("See oli unenägu" ja "Seitse ühe hoobiga"). Elas aastast 1950 New Yorgis ning lavastas ja mängis New Yorgi Eesti Teatris. Nooruses oli tuntud ka ajakirjaniku ja sportlasena (laskmine ja ratsutamine).
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli aastatel 1937–1944 abielus näitleja, lavastaja ja kostüümikunstniku Lo Tuiga.
Lavastusi
[muuda | muuda lähteteksti]- 1943 Anna Brigadere "Pöialpoiss"
- 1944 Lo Tui "Haldjas Kastetilk"
- 1952 August Mälk "Mees merelt"
- 1955 August Kitzberg "Püve talus"
- 1960 Hugo Raudsepp "Mikumärdi"
- 1963 Oskar Lutsu õhtu
Rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1936 Oskar Luts "Nukitsamees" (Tölpa)
- 1937 Aadu Laabus "Pauka" (Hunt)
- 1938 August Strindberg "Eerik XIV" (Eerik Sture)
- 1940 Adolf Nowaczyński "Tseesar ja inimene" (Napoleone)
- 1942 Selma Lagerlöf "Gösta Berling" (parun Lövenborg)
- 1952 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Kapral)
- 1952 August Mälk "Mees merelt" (Laas Räimes)
- 1960 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Jüri Tomusk)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |