Mine sisu juurde

Oskar Luiga

Allikas: Vikipeedia
Oskar Luiga
Sünniaeg 28. september 1894
Pangodi vald, Tartumaa
Surmaaeg 24. juuni 1941
Tallinn
Teenistus Eesti Rahvavägi
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist I/2
Vabadusrist II/2
Vabadusrist II/3
Karutapja ordeni III klass

Oskar Luiga VR I/2, VR II/2, VR II/3 (28. september 1894 Pangodi vald, Tartumaa24. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem Vabadussõjas.

Teenistuskäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Luiga sündis 1894. aastal Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu Linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolku, kus oli roodu- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini.

Eesti Vabadussõja ajal määrati ta Tallinna 1. löögipataljoni ülema abiks ja seejärel teenis soomusrongil, 7. jaanuarist 1919 määrati ta laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülemaks, kellena teenis 27. jaanuarini 1920.

1920. aasta veebruaris teenis alampolkovniku auastmes Kalevlaste maleva ülemana ja 6. Jalaväepolgu ülema abina.

1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga oli Rahvusliku Keskerakonna liige ja Rakvere osakonna esimees, kuid heideti erakonnast välja vastuolude tõttu peakontoriga[1] 29. septembril 1933[2].

Oskar Luiga vahistati 27. novembril 1940 ja hukati NKVD poolt arvatavasti 24. juunil 1941 Kosel Scheeli villas[3]. O. Luiga on maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.

Oskar Luiga vend Johannes Luiga oli üks nooremaid Vabadussõjas langenud võitlejaid.

  1. Pulver, Andres (28. oktoober 2023). "Vahva sõjamees vangistas üksinda roodu vaenlaseid". www.laanevirumaauudised.ee. Vaadatud 28. oktoobril 2023.
  2. Keskerakond Rakvere osakonnaga vastolus. Vaba Maa, 1. oktoober 1933, nr. 230, lk. 7.
  3. Hanno Ojalo (detsember 2017). "Tallinna lahing 1941: Röövel päästab röövli käest". Kultuur ja Elu.
  • "Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, lk 60–61.
  • Mati Õun, Jaak Pihlak. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased." II kogumik, Tallinn 2002, lk 47–48.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]