Ojamaa
See artikkel räägib Rootsi saarest; küla kohta Virumaal vaata artiklit Ojamaa küla; jõe kohta vaata artiklit Ojamaa jõgi. |
Ojamaa | |
---|---|
Koordinaadid | 57° 30′ N, 18° 33′ E |
Pindala | 2968 km²[1] |
Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada Läänemere piirile jäävat Sjællandi.
Ojamaa pindala on 2994 km². Saare suurim linn ja halduskeskus on kunagine hansalinn Visby läänekaldal. Ojamaal elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 Visbys. Saare elanike põhiline sissetulek tuleb turismist ja põllumajandusest. Ojamaa kuulub Rootsile.
Regiooni (Götaland) peetakse gootide päritolupaigaks. Ojamaa moodustab eraldiseisva lääni.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Saare põhielanikud on götalased. Seda on seostatud ka gootidega, nimelt on Ojamaad peetud nende väljarännukohaks. Viikingiajal (800–1150) oli saar vahepunkt kaugkaubanduses ida ja lääne vahel. Ojamaalased rajasid ka asulaid Läänemere kaldal Kuramaal, Grobiņa kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.[2] Skandinaavlaste kontrolli alla jäi Grobiņa piirkond kuni 9. sajandi keskpaigani.
Ojamaa minevikust jutustavad saagad väidavad, et saar alistus 9. sajandil vabatahtlikult svealaste (hiljem Rootsi) kuningale.
Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli 13. sajandil tähtsaim hansalinn Läänemerel. Visby linna ja saart valitseti eraldi ning konfliktide tõttu saksa kaupmeeste ning talupoegade vahel toimus kodusõda, mille pidi 1288. aastal maha suruma Rootsi kuningas Magnus I. 1361. aastal vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag ning et Rootsi keskvõim oli järgnevalt nõrk ja Taanist sai 14. sajandi lõpul võimsaim Läänemere riik, jäi see ligi kolmeks sajandiks Rootsi võimu alt välja. Saar okupeeriti 1394. aastal vitaalivendade poolt. Nad seadsid üles kaitselinnuse Visbysse. Saksa ordu armee vallutas Ojamaa aastal 1398, nad hävitasid Visby ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. Landstingi võim taastati pärast saare okupeerimist Saksa ordu poolt. Saar müüdi 1409. aastal Taani kuninganna Margretele ja sellest sai lõplikult Taani osa. 1440. aastatel valitses seda Erik Pommerist, kes oli Taani, Rootsi ja Norra troonilt kukutatud. Alles pärast 1449. aastat sai Taani saare tagasi. Hilisel keskajal kuulusid kohalikku valitsusse (tingi) kaksteist talupoegade esindajat, maaomanikku või asukat.
1523. aastal, kui Taani kuningas Christian II kukutati, jäi Ojamaa temale ustavaks jäänud admirali Søren Norby võimu alla. Alles 1525. aastal suutsid Rootsi kuninga Gustav Vasa ja Taaniga liidus olevad hansalinna lübecklaste väed saare vallutada. Visby linnus jäi aga endiselt Norby kätte. Taani kuninga liitlaseks hakanud Søren Norby ja tema piraatidele anti lääniks Blekinge, Skandinaavia poolsaare lõunarannikul, Taani kuninga valdustes. Alles 1527. aastal sai kuningas Frederik I saare enda võimu alla, ning Norby põgenes Moskooviasse, kus ta aga samuti vangistati 2 aastaks Moskva suurvürsti juures.
Pärast 1645. aastal sõlmitud Brömsebro lepingut läks Ojamaa Rootsi võimu alla. 1675–1679 okupeerisid saart aga taas taanlased, kuid pidid pärast Skåne sõda sealt siiski taas lahkuma, hävitades Visby kindlustused. Põhjasõja ja Vene-Rootsi sõja ajal rüüstasid saart venelased. Pärast 1809. aastat valitseb saarel rahuaeg.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Visby linn on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Visbyt ümbritseb ringmüür, mis pärineb Hansa Liidu aegadest.
Ojamaa asukad rääkisid oma keelt, gutni keelt. Tänaseks on nad võtnud kasutusele ühe rootsi keele murde, mida tuntakse kui Gotländska. 13. sajandil kirjutati üles saare seadused (Guta lagh). Ka see oli kirjutatud gutni keeles.
Ojamaa on tuntud oma 94 keskaegse kiriku poolest, millest enamus on taastatud ning kasutuses. Kirikud on gooti ja romaani stiilis. Esimesed ehitati aastatel 1150–1250, teised aga 1250–1400. Vanim kirikumaal pärineb 12. sajandist.
Ojamaal mängitakse traditsioonilisi oskusmänge kubb, pärk ja varpa. Need mängud on nn Gutniska Lekari osaks, millega tegeletakse suvekuudel ja eriti jaanipäeval. Mõningad neist on levinud ka Ameerika Ühendriikides.
Heraldika
[muuda | muuda lähteteksti]Ojamaa sai endale vapi aastal 1560, Taani võimu ajal.
Mitteametlik lipp kujutab Skandinaavia risti.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Ojamaa lään
- Ojamaa vapp
- Gotland Runt
- Gotlandi käi
- Roma klooster
- Fröjel
- Guta Lag
- Gotlandi kogudus
- Fårösundi väin
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://web.archive.org/web/20160303202852/http://www.scb.se/sv_/Hitta-statistik/Statistik-efter-amne/Miljo/Markanvandning/Kust-strander-och-oar/13042/13049/21205/
- ↑ Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Gutalaste saaga. Tlk Anu Saluäär. Akadeemia nr 1, lk 70–76. 2002 [1]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ojamaa |
- Pildid Ida-Ojamaalt - Oestergarnslandet (rootsi keeles)