Nīgrande vald

Allikas: Vikipeedia
Nīgrande vald

läti Nīgrandes pagasts

Pindala: 97,5 km²
Elanikke: 1065 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km²
Keskus: Nīgrande
Kalni pargi Armastuse saareke

Nīgrande vald (läti keeles Nīgrandes pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Pampāļi, Zaņa ja Ezere vallaga, Kuldīga piirkonna Nīkrāce vallaga ning Lõuna-Kuramaa piirkonna Vaiņode ja Embūte vallaga. Vald asub Leedu piiri ääres. Valla naabrusse jääb Mažeikiai rajooni Židikai vald.

Valla pindala on 97,5 km². Aastal 2011 oli elanikke 1442, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1099 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1091 lätlast, 36 venelast, 15 valgevenelane, 19 ukrainlast, 1 poolakas ja 264 leedulast.[2] Valla keskuseks on Nīgrande küla. Vallamaja asub aadressil Ventas iela 2, vallavanem on Rūdolfs Prauliņš.[3]

Aastal 1821 moodustati praeguse valla aladel neli mõisavalda, mille liitmisest praegune vald sündis. Aastal 1891 liideti Nīgrande, Dzirase ja Meldzere mõisavald, aastal 1893 lisati veel Grieze vald. Aastal 1899 liideti sellega Bākūže vald. Nii Nīgrandes, Dzirases, Meldzeres kui Griezes asutati ka vallakoolid. Aastal 1935 oli Liepāja maakonda kuuluva valla pindala 87,5 km² ja seal oli 1716 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Nīgrande ja Grieze külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1949 moodustati seal ka mitu kolhoosi: Jaunais Komunārs, Blāzma, Straume, Ventas Zieds ja Nākotne, mis aastal 1959 üheks kolhoosiks liideti. Aastal 1954 liideti Nīgrande külanõukoguga likvideeritav Grieze külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.

Valla suuremad jõed on Venta jõgi ja selle lisajõed Lētīža ning Losis. Selle lääneosa asub Lääne-Kuramaa kõrgustikul, idaosa jääb aga Kesk-Läti madalikule. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (126,7 m).

Looduskaitse all on Embūte valla piiril asuv Lētīža hiidrahn, Losise paljandid, Ievase tamm, Meldzere park, Pļaviņase tamm, Kļuvase tamm, Auziņase tamm, Krišjāņi tamm, 3x3 tamm, Strumpji tamm, Cērpene maakivi, Kalnaiši mänd, Mucenieki tamm, Kalni paljandid, Kalni Armastuse tamm, Rožkalni tamm, Dzidra Smiltniece Nīgrande Rozkalni dendraarium, Saldenieki tamm, Grieze park, Kalnase haraline mänd, Lendumi tamm, Paloši tamm, Paloši väike tamm, Paloši künnapuu, Pakalni tamm, Loši veski esimene tamm, Lejas Liekņi kastanipuu, Zeltiņi hõberemmelgas, Ķēderi tamm, Spiņņi tamm, Elki tamm, Tabaki mänd, Piķeļmuiža Kaldatamm, Piķeļmuiža tamm, Cērpi tamm, Dzirase teeäärne mänd, Dzirase park, Kalna Pūteļi väike tamm, Lejnieki tamm, Pūteļi tamm, Dīgļi tamm, Mišeikase tamm ja Apšukrogsi tamm, lisaks veel arvukalt nimetut põlispuud. Valda jääb Nīgrande netsade kaitseala pindalaga 62,23 hektarit.[6]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bieriņi muinaskalmed ja Meldzere lohukivi.[7] Kohaliku kaitse all on Nīgrande luteri kirik ja linnamäena kasutusel olnud Cīrulene mägi.[8]

Vallas on seitse küla. Valla keskuses Nīgrandes (lielciems) oli 2022. aastal 366 elanikku. Teine sama staatusega küla on Kalni 483 elanikuga aastal 2022. Alši on staatusega vidējciems ja aastal 2005 oli seal 95 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Atvari 57 elanikuga aastal 2005, Dziras 67 elanikuga aastal 2005, Meldzere 36 elanikuga aastal 2005 ja Piķeļmuiža 13 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Saldus novads, vaadatud 14.09 2022
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]