Muinasjututüüp

Allikas: Vikipeedia

Muinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma. Muinasjututüüpi tähistatakse üldtuntud nimega (nt "Polyphemose pimestamine", "Tuhkatriinu", "Kadunud mehe otsimine", "Kaunitar ja koletis" ja "Lohetapja") ja tüübikataloogi numbriga (vastavalt ATU 1137, ATU 510A, ATU 425, ATU 425C ja ATU 300).

Maailma esimese jutukataloogi koostas soome folklorist Antti Aarne, et kirjeldada Soome Kirjanduse Seltsi deponeeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu käsikirjades leiduvat eesti muinasjuttude ja muistendite korpust. Selle eeskujul koostatud rahvuslikud tüübikataloogid võttis kokku samuti Antti Aarne koostatud rahvusvaheline Verzeichnis der Märchentypen.

Aastakümneid oli kõige tähtsam muinasjuttude tüübikataloog Stith Thompsoni koostatud nn Aarne-Thompsoni kataloog (AT, AaTh), mis oli Aarne kataloogi suuresti täiendatud ingliskeelne redaktsioon.

Aastal 2004 ilmus Hans-Jörg Utheri laiendatud rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog (ATU), mille järgi uuemates töödes jututüüpe viidatakse.

Loomamuinasjutud (ATU 1–299)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsloomad (ATU 1–99)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsloomad ja koduloomad (ATU 100–149)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene ja metsloomad (ATU 150–199)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomad (ATU 200–219)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muud loomad ja loodusnähtused (ATU 220–299)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imemuinasjutud (ATU 300–749)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleloomulikud vastased (ATU 300–399)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleloomulikud või nõiutud sugulased (ATU 400–459)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleloomulikud ülesanded (ATU 460–499)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleloomulikud abilised (ATU 500–559)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võluvahendid (ATU 560–649)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleloomulik jõud või tarkus (ATU 650–699)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lood muudest üleloomulikest nähtustest (ATU 700–749)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legendilaadsed muinasjutud (ATU 750–849)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novellilaadsed muinasjutud (ATU 850–999)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lood rumalast vanapaganast (ATU 1000–1199)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siia kuuluvad enamasti üheepisoodilised muinasjututüübid Kaval-Antsu ja Vanapagana teenistuslepingust, ühistest töödest ja mõõduvõtmistest, mis tihtipeale esinevad tsüklitena: üks lugu liigendub folkloristlikus analüüsis mitmeks tüübiks.[45]

  • "Ei tohi vihastada" (ATU 1000)
  • "Silmade viskamine" (ATU 1006)
  • "Laste puhastamine" (ATU 1012)
  • "Naine käo asemel" (ATU 1029)
  • "Saagi jagamine" (ATU 1030)
  • "Puude üleskiskumine" (ATU 1050)
  • "Puude vedamine" (ATU 1052)
  • "Käte soojendamine" (ATU 1159)
  • "Kiviviskamine" (ATU 1062)
  • "Nuiaviskamine" (ATU 1063)
  • "Maadlemine" (ATU 1071)
  • "Võidujooksmine" (ATU 1072)
  • "Heinaniitmine" (ATU 1090)
  • "Tapmiskatse nuiaga" (ATU 1115)
  • "Vanapagana põgenemine sulase eest" (ATU 1132)
  • "Silmarohi" (ATU 1135)
  • "Polyphemose pimestamine" (ATU 1137)
  • "Pikse pill", "Kõuelind ja veesarvik" (AT 1148B)
  • "Huntidega hirmutamine" (ATU 1150)
  • "Raua jatkamine" (ATU 1163)

Naljandid (ATU 1200–1999)[46][muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nt Kaval rebane. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 1.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 336.
  3. Nt Soobol. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 74.
  4. Nt Põldhiir külastab mõisahiirt. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 86.
  5. Nt Naljakas karu-sõit. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 91.
  6. Nt Susi ja kitsetalled. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 103.
  7. 7,0 7,1 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 333.
  8. Nt Konna õpetused. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 116.
  9. Nt Karu kohitsemine. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 117.
  10. 10,0 10,1 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 337.
  11. Nt Moosekant hundiaugus. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 146.
  12. Nt Püha Jüri kutsikas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 168.
  13. Nt Koerad nõuavad õigust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 169.
  14. Nt Hunt armastab vabadust. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 175.
  15. 15,0 15,1 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 338.
  16. Nt Konnade kuningas. Kogumikus: Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Koostanud Pille Kippar. Eesti Keele Instituut (USN) 1999, nr 243.
  17. Nt Hirmuotsija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 53.
  18. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 343.
  19. Stith Thompson. The Folktale. Berkeley & Los Angeles: University of California Press 1977, lk 184.
  20. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 341.
  21. Nt Raudne Hans. Raud-Antsu kodulehekülg. (Kasutatud 29. juunil 2010.)
  22. Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 109.
  23. Nt Mõisnik põrgus hobuseks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 110.
  24. Nt Laulev pilliroog. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 111.
  25. Nt Jumal ja kirikuõpetaja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 108.
  26. Nt Tubli rehepeksja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 112.
  27. Nt Kohus keedetud munade pärast. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 113.
  28. Nt Ahne härra sikunahas. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 114.
  29. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 339.
  30. Nt Laisk kuduja. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 115.
  31. Nt Õnneliku inimese särk. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 116.
  32. Nt Osav valetaja kuninga väimeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  33. Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  34. Nt Kuningatütar ei leia vastust. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  35. Nt Isa õpetused pojale. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  36. Nt Kui nad ei tule, siis nad tulevad. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  37. Nt Ennustatud varapärija. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  38. Nt Suurest nõiast kavalam. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  39. Nt Keiser ja murdvaras. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  40. Nt Röövel peigmeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  41. Nt Röövel peigmeheks. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  42. 42,0 42,1 Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 330.
  43. Nt Puusepp ja maaler. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  44. Nt Varjatud vanamees. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  45. Vaata lähemalt: Hans ja Vanapagan. Kogumikus: Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967.
  46. Arvo Krikmann. Naljandite tüübinumbrid ja pealkirjad Hans-Jörg Utheri juturegistris . Võrgulehel: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
  47. Kristi Salve. Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (läänemere-balti suhted). Raamatus: Võim ja kultuur 2. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, lk 340.
  48. Arvo Krikmann. Lühiülevaade naljandite tüpoloogiast. Võrgulehel: Arvo Krikmann. Rahvahuumor. (Kasutatud 6. juulil 2010.)
  49. Näiteks liivi lugu vanast Zūonkõst, vt Kristi Salve. Liivi rahvausundist ja folkloorist. Rmt: Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 268.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Antti Aarne. Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Verzeichnis der zu den Hurt'schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnungen. FF Communications 25. Hamina 1918
  • AT = Stith Thompson. The Types of the Folktale. A Classification and Bibliography. FF Communications 184. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1961.
  • ATU = Hans-Jörg Uther. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson, I-III. FF Communications 284-286. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]