Rapuntsel (muinasjutt)

Allikas: Vikipeedia
Johnny Gruelle'i illustratsioon muinasjutule
Campanula rapunculus võib olla vendade Grimmide kirjeldatud rapuntsel.

"Rapuntsel" (ATU 310) on saksa muinasjutt, mille panid kirja Jacob ja Wilhelm Grimm aastal 1812.

Esialgne versioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rapuntseli vanemad olid talupojad, kes elasid nõia valduste kõrval. Tema ema oli rase ja tal tuli himu nõia aias kasvavate rapuntseli-nimeliste aedviljade järele. (Missugust taime siinjuures silmas peeti, on teadmata.) Isa läks nõia aeda vargile ja jäi vahele. Karistuseks käskis nõid tal vastsündinud laps endale tuua ja isa pidi seda tegema. (Niisugune ebavõrdne vahetus esineb paljudes muinasjuttudes, näiteks muinasjutus "Jack ja oavars" vahetab Jack härja kotitäie ubade vastu, muinasjutus "Tulipunane lilleke" vahetab kaupmees oma täiskasvanud tütre ühe lille vastu.)

Nõid võttis Rapuntseli enda juurde ja kasvatas üles oma lapsena. Kui ta oli 12-aastane, pani nõid ta kinni torni, millest ilma kõrvalise abita ei saanud üles ega alla ronida. Seal elas ta vangistuses ja arvatavasti ei käinud ta sellest ajast peale tornist väljas.

Rapuntselil olid väga pikad juuksed. Kui ta need aknast välja laskis, ulatusid need maani ja nõid ronis juukseid mööda hommikul välja. Õhtul, kui ta koju tagasi tuli, tuues muu hulgas Rapuntselile ja endale süüa, hüüdis ta: "Rapuntsel, Rapuntsel, lase oma juuksed alla!" Rapuntsel tegi seda ja nõid ronis lossi.

Ükskord kuulis üks noormees, kuidas nõid hüüab Rapuntselit, see laseb juuksed aknast välja ja nõid ronib neid mööda üles. (Noormeest nimetati printsiks, kuid tema valdusi ega sugulasi ei nimetata kordagi, samuti ei ole kindel, kuidas prints saab iga päev nii omapead ringi liikuda.) Printsi hakkas asi huvitama ning järgmisel päeval, kui nõid oli läinud, astus prints torni juurde ja hüüdis nõia lause. Rapuntsel laskis juuksed aknast välja ja prints ronis neid mööda üles. Niimoodi kohtusid nad pärast seda palju kordi ja astusid sageli sugulisse vahekorda, kuni Rapuntsel jäi rasedaks.

Ühel päeval küsis Rapuntsel nõialt, miks tema riided nii tihedalt kõhu ümber on. Nõid sai aru, et Rapuntsel on rase, ja neiu tunnistas talle printsi külaskäigud üles. Nõid sai vihaseks, lõikas Rapuntselil juuksed peast ja pagendas neiu läheduses asuvasse kõrbe. Järgmisel päeval, kui prints Rapuntselit hüüdis, laskis nõid Rapuntseli juuksed välja. Prints ronis mööda neid üles. Nähes üleval nõida, kukkus ta ehmatusest alla, maandus astelpõõsasse ja torkas oma silmad peast.

Pimedana hulkus prints mööda ilma, kuni sattus lõpuks Rapuntseli juurde. Rapuntseli pisarad kukkusid printsi silmadele ja prints sai nägemise tagasi. Prints viis Rapuntseli endaga kaasa. Mis sai nende lapsest ja nõiast, ei selgitata.

Hilisemad muudatused[muuda | muuda lähteteksti]

Pärastpoole peeti ebasoovitavaks rääkida printsi ja Rapuntseli sugulisest vahekorrast ja Rapuntseli rasestumisest. Selle asemel saab nõid printsi olemasolust teada siis, kui Rapuntsel temalt küsib, miks printsi on kergem juukseidpidi üles tõmmata kui nõida.

Hiljem lisati muinasjuttu ka koht, et nõid pillas Rapuntseli juuksed aknast alla ega saanudki seetõttu enam tornist välja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]