Milan Rastislav Štefánik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Milan Rastislav Štefánik

Milan Rastislav Štefánik (21. juuli 18804. mai 1919) oli slovaki rahvusliku liikumise tegelane, sõjaväelane ja Tšehhoslovakkia riigitegelane (kaitseminister). Ta oli ka sõjaväelendur, Prantsuse brigaadikindral, astronoom ja fotograaf.

Koos tšehhide Tomáš Masaryki ja Edvard Benešiga oli ta üks võtmefiguure Tšehhoslovakkia riigi loomisel. Kui ta aastatel 1900–1902 õppis Prahas Karli ülikoolis, oli Masaryk filosoofia õppejõuks ja just tema loengud inspireerisid Štefánikut ideele tšehhide ja slovakkide vaheliseks koostööks. 20. juunist 4. juulini 1905 ronis ta Mont Blancile, et Kuud ja Marssi jälgida.

Štefánik uskus, et Austria-Ungari ja Saksa keisririigi kaotus sõjas annaksid tšehhidele ja slovakkidele võimaluse pärast sõda murda välja Austria-Ungari võimu alt ja saavutada iseseisvus, seepärast astus ta 1915. aastal Prantsuse sõjaväkke, hakkas lenduriks ja lendas Serbia rindel. 1916. aastal tuli ta tagasi Pariisi, kus tutvus Benešiga ja kohtus uuesti Masarykiga. Kolmekesi moodustasid nad Tšehhoslovakkia rahvuskogu, 1917. aastal valiti ta kogu asepresidendiks. Ta organiseeris ka tšehhi ja slovaki vabatahtlikest Tšehhoslovakkia leegionide moodustamist Venemaa Keisririigi, Prantsusmaa ja Itaalia sõjavägedes. Tema diplomaatilised oskused aitasid rahvuskogus saavutada Antanti riikide toetust Tšehhoslovakkia riigi loomisele, hiljem ka Tšehhoslovakkia rahvuskogu tunnustamisele Tšehhoslovakkia de facto valitsusena ja Tšehhoslovakkia leegionide tunnustamisele liitlasvägedena.

Pärast sõja lõppu organiseeris Štefánik jaanuaris 1919 Vene sõjaväkke kuuluvate leegionäride taganemist Siberist Pariisi, vajati ka tema diplomaatilisi oskusi Tšehhoslovakkias Prantsusmaa ja Itaalia missioonide vaheliste vastuolude lahendamiseks. Aprillis läks ta Rooma Itaalia sõjaministeeriumiga läbi rääkima ja hiljem Itaalia sõjaväebaasi Padovas, kus otsustati koos Itaalia kindral Armando Diazega laiali saata Itaalia sõjaväemissioon Tšehhoslovakkias. Tahtes saada koju pere juurde, otsustas ta 4. mail 1919 lennata Udine lähedal Campoformidost Itaalia sõjaväelennuki Caproni Ca.3-ga Bratislavasse, kus parasjagu oli käimas sõda Tšehhoslovakkia vabariigi ja Ungari Nõukogude Vabariigi vahel. Kella 11 ajal, kui üritati Bratislavas maanduda, kukkus lennuk Bratislavast kirdes Ivanka pri Dunaji lähedal alla ning Štefánik ja veel kolm Itaalia meeskonna liiget hukkusid.

Tema järgi on nimetatud Bratislava lennujaam ning Slovakkia valitsusele kuuluvad Airbus A319 ja Fokker 100 lennukid on disainitud tema portreega. Teda oli kujutatud Slovakkia 5000-kroonisel rahatähel ja ka 2019. aastal, tema 100. surma-aastapäeval, välja antud Slovakkia kaheeurosel meenemündil.[1]

2019. aastal valiti Štefánik kõigi aegade parimaks slovakiks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]