Mine sisu juurde

Micro Channel Architecture

Allikas: Vikipeedia
16-bitine Micro Channel Architecture pesa.

Micro Channel Architecture (MCA) oli IBM-i loodud 16- või 32-bitine arvutisiin. MCA loodi 1987. aastal ning seda kasutati 1990. aastate keskpaigani. Esmalt kasutati IBMi inseneri Chet Heathi leiutatud MCAd nende PS/2 seeria masinates, hiljem laienes see ka teistele IBMi arvutitele.[1]

MCA oli mõeldud asendama ISA-siini ja selle vahetas välja PCI-siin.

Enne MCAd[muuda | muuda lähteteksti]

MCAle eelnes IBMi loodud ISA-siin. Esimese arvuti esimene siin aastal 1981 oli ISA siin. ISA on IBMi poolt loodud 8- või 16-bitine arvutisiin, mille teoreetiline maksimumkiirus on 128 Mbps. ISA on kasutuses siiani, peamiselt tänu sellele, et ta ühildub ka praeguste edasijõudnud siinidega.[2]

ISA-siin oli küll IBMi loodud, kuid vabalt toodetav ka teiste tehnoloogiaettevõtete poolt, mis tekitas ISA tootmiseks vajalike komponentide tarneraskused. Seetõttu töötas IBM välja uue arvutisiini: MCA.[3]

MCA ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

MCA koosneb aadressisiinist, andmesiinist, vahesiinist, katkestussignaalide kogumist ja tugisignaalidest.[4]

Täiendustega oli MCA võimeline saavutama kiiruse 80MBps.[5] MCA töötas CPUga asünkroonselt, mis tähendab, et MCA kiirus ei sõltunud enam nii palju keskprotsessori kiirusest, aga vajas riistvaraliselt rohkem toetust CPUga suhtlusel. Samuti tuli MCAle võrreldes ISAga juurde siini mastering, mis tähendas, et siini kiirendamiseks sai kasutada adaptereid, mis töötasid justkui protsessorid.[2] MCA pin-ühendused olid teiste siinide omadest väiksemad, mis oli üheks peamiseks põhjuseks, miks MCA teiste siinidega tagasiühilduv polnud. MCA 32-bitine laius tagas palju suurema läbilaske kui ISA. MCA muutsid palju tõhusamaks siini masterdamisadapterite toetamine ja automaatne adapterkaartide konfigureerimine MCA poolt ilma, et kasutaja oleks pidanud seda ise tegema.[6]

MCA puudused[muuda | muuda lähteteksti]

IBM MCA XGA kaart

Riistvaralisest poolest oli puuduseks halb DMA controlleri vooluring ning tarbijatele oli probleemiks ka kõrge hind. MCA suurimaks probleemiks oli ISAga tagasiühilduvuse puudumine ehk ISA kaardid ei toiminud MCA süsteemis üldse. Teiseks peamiseks veaks IBMi poolt oli MCA patenteerimine, mille tõttu pidid teised tehnoloogiafirmad MCA kasutamiseks kõrgeid litsentsitasusid maksma.[6] Patenteerimine oli IBMi poolt halb otsus, sest see peletas teised tehnoloogia ettevõtted eemale, kes otsustasid arendada hoopis EISA-siini ning IBM jäi ilma vajalikust kolmanda osapoole panusest MCA arendusse.[7]

Konkurents EISA-siiniga[muuda | muuda lähteteksti]

Vastuseks IBMi MCAle tuli 1988. aastal Gang of Nine, üheksast IBMi komponentide põhjal arvuteid tootvast ettevõttest koosnev konsortium, välja EISA-siiniga (Extended Industry Standard Architecture). See oli ajendatud MCA tagasiühildumatusest teiste siinidega, mis tegi nende varasemasse ISAl põhinevasse tehnoloogiasse investeerinud kliendid pahaseks, ja IBMi poolt MCA patenteerimisega kaasnenud kõrgetest litsentsitasudest pääsemiseks.[8]

EISA on edasiarendus ISA-siinist, mis tähendab, et ta on sellega ühtlasi tagasiühilduv: EISA kaks 32-bitilist pesa on sama laiad kui ISA üks 16-bitiline pesa. Küll aga on EISA pesad ISA omadest sügavamad 32-bitise trükkplaadi erisuse tõttu. EISAl on 32-bitine otsemälupöördumine, keskprotsessor ja siini juhtseadmed. EISA parandas sarnaselt MCAle ISA andmeedastuskiirust, kuid seda vaid kuni 33 Mbps, samuti konfigureerib EISA adapterkaarte automaatselt. Lõpuks vahetasid EISA välja uued siiniarhitektuurid nagu VLB.[9]

Nii MCA kui EISA olid aluseks tänapäevasele Plug and Play tehnoloogiale.[2]

MCA omadused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 64KB aadressiruumis 16-bitise aadressi korral edastada 8-, 16-, 24- ja 32-bitiseid sisend-/väljundandmeid;
  • 16MB (24-bitise aadressi korral) ja 4 GB (32-bitise aadressi korral) aadressiruumis edastada 8-, 16-, 24- ja 32-bitiseid mäluandmeid;
  • teha tavalisi andmeedastustusi ülem- ja alamseadmete vahel;
  • teha mitut DMA-kanalit toetavaid otsemälupöördumisi;
  • võimaldada 64-bitilist andmeedastust;
  • audiosignaali ülekande tugi;
  • programmeeritavate registritega paindlik konfiguratsioonisüsteem.[6]

MCA kloonid[muuda | muuda lähteteksti]

MCA kloonideks nimetati teiste tehnoloogiaettevõtete kui IBM poolt loodud arvuteid, mis kasutasid MCAd. Tuntuimad MCA kloonid IBMi PS/2-le olid Tandy Corporation 5000MCA, MiTAC2386, NCR386SX ja Grid Systems Corporationi 386MCA. Tehti ka mitmeid teste, mille käigus leiti, et MCA töötas PS/2 arvutites ilma ühegi ühildumisprobleemita, aga kloonides oli vaja teatud aspekte siiski manuaalselt konfigureerida, et masin töötaks nii nagu peab. [10]

Peale MCAd[muuda | muuda lähteteksti]

MCAle järgnes Peripheral Component Interconnect (PCI) arvutisiin. PCI on 32- või 64-bitine arvutisiin 33 või 66 MHz taktsagedusega. PCI on segu ISAst ja VLBst, olles suuteline paremaks esituseks kui VLB samas CPU sekkumist vältides. PCI ajastul saadi Windows 95 süsteemipoolse abiga täielikult tööle Plug and Play tehnoloogia.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "MCA | Device Drivers". oemdrivers.com. Vaadatud 7. mail 2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 "CMSC 411 - The Wonderful World of Buses". www.cs.umd.edu. Vaadatud 7. mail 2023.
  3. "Micro Channel Architecture". Techopedia (Ameerika inglise). Vaadatud 7. mail 2023.
  4. "Micro channel architecture". www.slideshare.net (inglise). Vaadatud 7. mail 2023.
  5. "MCA Pinout, Micro Channel Architecture, IBM PC Bus pinout". www.interfacebus.com. Vaadatud 7. mail 2023.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Micro Channel Architecture (MCA Bus)". Computer Notes (Ameerika inglise). 21. jaanuar 2013. Vaadatud 7. mail 2023.
  7. Venditto, Gus (26. september 1989). "First EISA Chips Delivered". PC Mag. 8 (16): 63–64.
  8. "9 CLONEMAKERS UNITE TO TAKE ON THE INDUSTRY GIANT". Chicago Tribune. Vaadatud 7. mail 2023.
  9. "Extended Industry Standard Architecture". Techopedia (Ameerika inglise). Vaadatud 7. mail 2023.
  10. Goodwin, Michael; Koessel, Karl (1. jaanuar 1990). "Micro Channel Clones Flunk the Test". PC World. 8 (1): 98–106.
  11. "How PCI Works". HowStuffWorks (Ameerika inglise). 2. mai 2001. Vaadatud 8. mail 2023.