Meremäe vald

See artikkel räägib tänapäeva vallast; 1922. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Meremäe vald (1922), 1939 moodustatud valla kohta Meremäe vald (1939)

---

Meremäe vald
Pindala: 132 km²
Elanikke: 1007 (1.01.2017)
Rahvastikutihedus: 7,6 in/km²
EHAKi kood: 0460
Keskus: Meremäe

Meremäe vald on vald Võru maakonnas. Valla loodusliku piiri läänes ja põhjas moodustab Piusa jõgi, idapiiri Eesti-Venemaa piir.

Suurimad külad on Kool (146 elanikku) ja Lasteaed (135). Ühegi teise küla rahvaarv ei ületanud 2011. aastal 34 inimest.

Meremäe vallavanem on Rein Järvelill.

Asustus

Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi, Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina, Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla, Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.

Meremäe Kool.

Hariduselu

Meremäe vallas on ühe rühmaga Obinitsa lasteaed ja Meremäe Kool, mis on lasteaed-põhikool.

Ajalugu

Meremäe vald moodustati 23. mail 1922 ja see kuulus Petserimaa koosseisu. See toimus haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus moodustati Petserimaa 4 suure valla asemele 11 väiksemat. Meremäe vald kandis esialgu Obinitsa nime.

13. ja 14. augustil 1922 toimusid uue vallanõukogu esimesed valimised. Vallavanemaks valiti Nikolai Rammula, vallasekretäriks sai Johan Tamm. Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Uus vallamaja otsustati ehitada üsnagi valla geograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpina teede ristumiskohta.

16. mail 1923 nimetati Obinitsa vald ümber Meremäe vallaks. Samal aastal toimusid ka uued valimised, kus Meremäe vallanõukogusse kandideerisid "Krundimeeste", "Mihailova jaoskonna", "Ühendatud Mihailova ja Vasilde jaoskondade" ning "Obinitsa jaoskonna" nimekirjad kokku 75 kandidaadiga. Vallavanemaks valiti taas Nikolai Rammula ning sekretäriks Johan Tamm.

Koer aastatel toimis valla territooriumil külanõukogude süsteem. Omaette külanõukogud olid Kalatsovas, Obinitsas ja Veretinos, kes esialgu allusid Meremäe valla täitevkomiteele ning selle kaudu omakorda Võru maakonna ja pärast Vastseliina rajooni täitevkomiteele. Hiljem valla täitevkomitee kadus, Kalatsova külanõukogu nimetati ümber Meremäe külanõukoguks, Veretino külanõukogu liideti Obinitsaga, see jälle omakorda Meremäega. Pärast Vastseliina rajooni likvideerimist 1959. aastal hakati kuuluma Võru rajooni koosseisu.

Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. Augustis 1944 NSV Liidu keskvõimu survel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas Eesti NSV valitsus üle poole Petserimaast Vene NFSV-le. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 3. septembril 1960 liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust (Kapera, Möldre ja Vana-Vastseliina piirkonna külad).

Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. 1. jaanuaril 1998 anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setumaa suuremat ja väiksemat küla.

Meremäe vallamaja on asunud mitmes kohas. Valla algusaastal asus kantselei perekond Kärneri majapidamises Põrste külas, hilisem vallamaja hoone ehitati Meremäele ning seal asub täna Meremäe noortekeskus, 1932. aastal valmis praegune vallamaja.

Vaatamisväärsused

Pelsi tsässon 2013. aastal.

Härma alumine müür 2014. aastal.

Hal’as kunn.

Kirikud: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Obinitsa Issanda Muutmise kirik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Meeksi Ristija Johannese kirik.

Ohvrikivid: Jaanikivi asub Meeksi kiriku vastas Meeksi oja kaldal.

Mäed: Kuksina mägi, Meremäe mägi vaatetorni ja laululavaga.

Tsässonad: Võmmorski vana ja uus tsässon, Küllätüvä tsässon, Meldova tsässon, Serga tsässon, Tobrova tsässon, Uusvada tsässon, Ulaskova tsässon, Pelsi tsässon, Rokina tsässon, Obinitsa tsässon, Härmä tsässon ja Kuigõ tsässon. Hävinud on tsässonad Miikse ja Viro külades. Viro tsässona asukohas asub Viro kivirist.

Jõed ja järved: Piusa jõgi, Pelska jõgi, Tuhkvitsa oja, Obinitsa paisjärv, Hilläkeste järv ja Engli järv.

Liivakivikoopad ja -paljandid: Make müür, Härma Alumine müür, Härma Mäemine müür, Obinitsa Juudatare.

Skulptuurid: Seto lauluema kuju seisab Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal, skulptoriks Elmar Rebane, 1986. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi rahvalaulikutele.

Pargid: Meremäe leinapark ja Meremäe kaasik

Põlispuud ja pühapaigad: Meremäe männid, Tsirgu mänd, Uusvada ludimägi, Jaanikivi.

Matkarajad: Piusa ürgoru matkarada.

Allikad: Tepia ohvriallikas, Ojaotsa allikad (Tuhkvitsa allikad) ja Kõõru ohvriallikas (Müräläte).

Muuseumid ja kultuuriasutused: Obinitsa muuseum ja Luikjärve talu, Galerii Hal`as Kunn, Obinitsa külakeskus, Obinitsa Seltsimaja.

Matmispaigad: Obinitsa surnuaed, Sakalovapalo kääpad, Miikse surnuaed.

Ettevõtlus

Meremäe valla olulisemaad ettevõtted tegutsevad põllumajanduse-, turismimajanduse-, loomemajanduse- ja mäetööstuse valdkonnas. Tuntumad turismiettevõtted on Piusa Ürgoru Puhkekompleks, Setomaa Turismitalo. Vallas asub Marinova dolokivi karjäär.

Välislingid

• Meremäe vald
• Meremäe valla blogi
• "Meremäe - Setomaa tipp", valla grupp Facebookis