Serga tsässon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Serga tsässon
Serga tsässon 2013 sügis.JPG
Serga küla tsässon 2013. aastal
Riik Eesti Eesti
Asukoht Serga küla
Setomaa vald
Võru maakond
Ehituse algus umbes 1784
Koordinaadid 57° 45′ 13,8″ N, 27° 28′ 37,2″ E

Serga tsässon on tsässon Setumaal Serga külas Setomaa vallas.

See on pühendatud pühale Anastasiale ja tsässona pühaks on nahtsipäiv 11. november (juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoober).

Serga küla keskel paikneva tsässona ümbrust kasutatakse külaplatsina, seal on kiik, lipumast ja pingid. Selle läheduses asus Taeluva kirik, seega oli külarahva side pappidega tihe. Tsässon oli aktiivselt kasutuses ka nõukogude ajal ning see on jätkuvalt kasutusel.[1]

Hoone ei ole riikliku kaitse all. On heas ehituslikus seisukorras.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Dendrokronoloogilistel uuringutel põhinevate andmete järgi on tõenäoline ehitusaeg 1784. aasta.[1]

Vabadussõja ägedate lahingute käigus saadud šrapnellitabamus nihutas hoone kivivundamendilt kõrvale. Mürsukilde ja nende kahjustusi on praegugi märgata hoone ida- ja põhjaseinas.[1]

2007. aasta nahtsipäeval taaspühitses preester Rafael Hindrikus Serga tsässona pärast põhjalikku remonti. Remonditööde käigus vahetasid kohalikud meistrid Ain Raal ja Väino Järv välja hoone alumised palgiread, põrandad, laed ja paigaldasid uue haavalaastust katuse.[1]

Ehitusandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Serga tsässon 2018. aastal

Serga tsässon on väike ühekorruseline, viilkatusega, nelinurkse põhiplaaniga männipuidust ristpalkhoone, välismõõdud on 565 x 438 cm. Ehitisel on üks siseruum (14,1 m²) ja väline varjualune (4,8 m²). Varjualune on kuuele puitpostile toetuv konstruktsioon, millel on umbes ühe meetri kõrgune püstistest laudadest piire, eesküljes on sama kõrge värav.

Hoonel on nii seest kui ka väljast tahumata ümaratest männipalkidest seinad, mille kõrgus vundamendist seina ja sarika ühenduskohani on 197 cm ja katuseharjani 380 cm. Palgid on nurkades ühendatud kirvega tahutud tagurpidi koerakaelanurgatapi abil, mis on iseloomulik piirkonna vanematele palkehitistele. Märkimisväärsed on ka külgseinte ülemised palgid, mille seinast üle ulatuvad otsad on kirvega profileeritud.

Hoone on ehitatud maakividele. Ligi 90 aastat oli hoone kividelt maas ja alumised palgiringid mädanesid. 2007. aasta remondi käigus asendati mädanenud palgid uutega ja hoone tõsteti taas kividele. Põrandale on pandud kirvega pealtpoolt tahutud poolpalgid, mis toetuvad otsaseintes olevasse soonde.

Katus toetus varem pärlinitele ja hoonel oli arvatavasti laudkatus. Praegu on alles vaid harjapärlin ja endiste pärlinite augud otsaseinte sees. Hoonel on kolm sarikapaari, millele on paigaldatud laastukatusele sobilik roovitus. 2007. aasta remondi käigus pandi tsässonale kolmekordne haavalaastust katus.

Hoone uks (160 x 86 cm) on tahutud tenderpostidele kinnitatud sepistatud linnupeakujuga pikkhingede abil. Ukseleht koosneb kolmest laiast põõnadele kinnitatud lauast ja see avaneb sissepoole. Uksele on kinnitatud vana tüüpi metallist tabalukk, kramp ja obadus ning vana tüüpi sepistatud rõngaga käepide. Lävepakuks on veskikivi. Hoone idaseinas asub üks kuuese ruudujaotusega aken (45 x 64 cm). Akna kõrval on märgid endisest pajaaugust (50 (l) x 30 (k) cm).[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Setomaa tsässonad. Koostanud Tapio Mäkeläinen ja Ahto Raudoja. Kirjastus: Setu Kultuuri Fond, 2011.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaanus Plaat, Arne Maasik. Serga. Nahtsi (Anastassia) tsässon. - Õigeusu kirikud, kabelid ja kloostrid Eestis. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011. Lk 894–897