Kaduva vaha meetod

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kaduva vaha meetod ehk cire perdue[1][2] (inglise keeles lost wax casting või lost wax process) on metallivalus kasutatav protsess, mille puhul metall valatakse kuumuskindlasse vormi, mis on valmistatud vahamudeli ümber ja millest vaha on tühikut moodustades välja sulatatud. See valamismeetod on olnud tuntud kõigil mandritel peale Austraalia ja selle kasutuselevõtt dateeritakse 3. aastatuhandesse eKr[3].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Valmistatavast metallesemest tehakse modelleeritavast materjalist (vahast või savist) mudel, millele lisatakse kõik detailid, mis peavad olema pronksesemel.

Et valada see mudel näiteks pronksi, tehakse sellest mitte-tulekindel negatiivvorm vahamudeli valmistamiseks. Vaha valatakse vormi ja vormi liigutades tagatakse selle ühtlane jaotumine vormi sisepinnal soovitud paksuses. Koorik täidetakse tulekindla materjaliga, mis koosneb liivast ja savipulbrist. Pärast esimese vormi eemaldamist lisatakse vahamudeli külge vahapulkadest kanalid, mille kaudu voolab metall ja saavad lenduda protsessi käigus tekkivad gaasid. Suuremate esemete puhul lüüakse vahakoorikust läbi samast metallist naelad, mis peavad omavahel fikseerima vahakoorikust sisse- ja väljapoole jääva materjali. Pärast seda kaetakse vahamudel üleni kuumuskindla kipsiga. Vormiplokk pannakse ahju ja kuumutamisel kõvastub kips ning vaha voolab mööda kanaleid välja.

Pronksivalu jaoks ümbritsetakse kipsvorm liivaga ja sulametall valatakse vormi sisse, kus see ühtlaselt kanaleid mööda liikudes täidab selle õõnsuse, mis enne oli täidetud vahaga. Kui ese on jahtunud, eemaldatakse vorm ning samuti eemaldatakse juhtkanalitest jäänud pronks ja naelad. Seejärel ese viimistletakse.

On võimalik jätta esialgse mudeli valmistamine vahele ja modelleerida armatuuri ja savisüdamiku peale kohe see vahakuju, mille ümber tehakse tulekindel valuvorm (direct lost-wax method). Skulptuuride puhul on see tehnika ajalooliselt hilisem.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti arheoloogias[muuda | muuda lähteteksti]

Kaduva vaha meetodil valmistatud pronksesemeid leidub Eesti muinasaegses arheoloogilises materjalis, näiteks kreeka risti kujulised ristripatsid, mille üks tõenäolisi valmistamismeetodeid on cire-perdue [4]. Muinasaegsete pronksehete kohta annavad teavet leitud valamisvormid (valemid) ja -vormide katkendid, mida on kasutatud pronksist käevõrude, kaelavõrude, ripatsite, sõlgede ja sõrmuste valamiseks ning ka nende valmistamise esimene faas oli vahast mudel, millest tehtud negatiivvormi kasutati korduvalt[5].

Ka Otepää püssi koopia valmistamisel dokumentaalfilmis "Otepää püss" (2008) kasutati kaduva vaha meetodit[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]