Buhrmeister

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Buhrmeisteri suguvõsa aadlivapp

Buhrmeister, varem Bauermeister, rootsipäraselt Burmeister oli aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa esiisa oli hertsog Magnuse kantsler ja nõunik Konrad Buhrmeister.

Suguvõsa esindajad vennad Jürgen Buhrmeister ja Christopher Buhrmeister tõsteti Rootsis aadliseisusse 8. novembril 1651.

Perekond immatrikuleeriti 1797. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Buhrmeisteri suguvõsa mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Audla mõis. Buhrmeisterite valduses 1798−1919
  • Eestimaa:
    • Tamsalu (Tamsal) (u 1627−pärast 1678)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Saaremaa:
    • Arju (Taggafer) (1782−1834), Audla (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Kukemõisa (1798−1806 pandi-, 1806−1919 pärusvaldus), Luulupe (Lulupäh) (1560−1807), Nolgimõisa (Schultzenhof), Reina (Saltack) (1769−1919), Rootsiküla (Rotziküll) (1560−1603), Taaliku (Thalik) (1728−XVIII sajandi keskpaik), Välja (Niethof) (1729−1792 ja 1794−1919)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 268, 270.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 43-54 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 172.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 36-37 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]