Maria Goltsman

Allikas: Vikipeedia

Maria Goltsman (aastani 2003 Kulikova; sündinud 5. mai 1978 Kohtla-Järvel), Goltsman Balleti kunstiline juht, koreograaf, tantsija, balletiartist, projektijuht, tantsu-uurija, semiootik, tantsukunsti lektor, produtsent.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Maria Goltsman lõpetas 1996. aastal Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi, õppis 1997–2004 Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis (pedagoog Jelena Poznjak-Kõlar). Lõpetas 2000 Tartu Ülikooli kunstiajaloo ja 2001 semiootika-kulturoloogia eriala bakalaureuseõppe ning 2005 magistriõppe (semiootika-kulturoloogia teadusmagister). Täiendanud end kursustel, meistriklassides jm (balletifestival Dance Open 2004, juhendaja Maria teatri pedagoog-repetiitor Gennadi Seljutski; kaasaegse tantsu keskus LABAN Londonis, Inglismaal, 2005; Cullberg Ballet Taanis ja rahvusvaheline kunstide labor Colina Tallinnas, mõlemad 2006).

Olnud 1997–2005 Vanemuise balletiartist, aastast 2006 on vabakutseline tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja, töötanud 2006–2012 Eesti Kunstiakadeemia akadeemilise sekretärina, olnud 2007 Hand Made Communication projektikorraldaja Eestis, koreogaaf, esineja ja produtsent. 2012. aastast DanceAct tantsustuudio balletitreener, 2013–2015 ka tantsukooli DanceAct College balletitreener. 2007. aastast Tallinna Ülikooli koreograafia õppesuuna, praeguse Tallinna Ülikooli, Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi, tantsukunsti lektor.[1] Aastast 2012 Goltsman Balleti kunstiline juht.

Meistriklassid[muuda | muuda lähteteksti]

Korraldanud rahvusvahelisi tantsualaseid meistriklasse kutselistele tantsijatele Eestis, olnud ka osaleja:

  • Limóni moderntantsu tehnika (Alan Danielson, Ameerika Ühendriigid, 2007)
  • Vabastustehnika (Jasmiina Sipilä, Soome) ja Teadlik liikumine (Nele Suisalu, Eesti/Prantsusmaa, mõlemad 2008)
  • Improvisatsioon ja koreograafia, Hugo Fanari (Belgia, 2009)
  • Kaasaegse tantsu tehnika (Külli Roosna ja Kenneth Flak, Eesti/Norra, 2010)
  • Laban/Bartenieff liikumise analüüs (Satu Palokangas, Soome, 2010)
  • Põrandatehnika (Fornier Ortiz Bedoya, Soome, 2010 ja 2011)
  • Vabastustehnika ja Kaasaegne tants (Kristian Tirsgaard, Taani, vastavalt 2010 ja 2012)
  • Tantsiv kommunikatsioon (Cid Pearlman ja David King, Ameerika Ühendriigid, 2011)
  • Liikumise arengumustrid (Mari Mägi, Eesti, 2011)
  • Alvin Ailey tantsutehnika (Ailey II, Ameerika Ühendriigid, 2012)
  • Saša Pepeljajevi workshop-audition (2014)

Olnud aastast 2006 projekti „tantsijalt tantsijale” ning aastast 2015 varvastehnika algkursuse projektijuht ja treener, 2014–2015 Aurora Dance Camp´i kaaskorraldaja koostöös Venemaa esindajatega (Galina Gracheva, Polina Mitryashina, Oleg Gladkihh, Tatjana Tarabanova jt).

Osalenud tantsijana projektilavastustes, kontsertidel (Eurolaul 2002 Runo tantsutrupis; I.D.A. tantsufestivali galakontsert Tartus, 2003; Köler Prize avatseremoonia, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum Tallinnas ning muusika- ja moeetendus „Unes või ilmsi” Tallinna Lauluväljakul, 2012; heategevuslik juuksurite üritus „Hair Fusion Show” Vene Teatris ja „Wella Trendvision Award” Riias, 2013 jne). Oli Asturia (Ukraina) kvarteti kontsertesinemiste (Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis, 2015) tantsunumbrite „Storm” ja „Libertango” koreograaf ja esineja. Esinenud televisioonis (tantsuetendus „Fluxus“, lavastaja-koreograaf Teet Kask, Prantsuse muusikakanal Mezzo-European Classics, 2003 jm). Loonud ja viinud läbi loeng-etendusi („Body as a Graphic Sign in the Art of Ballet.” IASS AIS World Congress of Semiotics, Helsinki-Imatra, 2007; „keha-liikumine-tants”, 2012, teaduskeskuse Ahhaa teaduskohvik Tartus).

Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali noorte loominguline stipendium 2005, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi aastaauhind tantsukultuuri arendamise eest 2013.

Sõltumatu Tantsu Ühenduse (2007–2012), Eesti Teatriliidu (2008), Eesti Tantsukunstnike Liidu (2008–2016, juhataja 2009–2011), Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu liige (2016-...).

Osi ja osalemisi tantsudes[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tantsija trupis (Harchenko Exitus, Kreutzwaldi eepose "Kalevipoeg" motiividel, 1998)
  • Rotid (Tšaikovski ja M. Tommingase "Pähklipureja", 1998)
  • Tantsija trupis (Prokofjevi ja Vilimaa "Tuhkatriinu", 2000)
  • Kevad (Jelena Karpova "Aastaajad", Glazunovi muusikale, 2001, Vanemuise Tantsu- ja Balletikool)
  • Kapsauss, Lind (L. Austeri ja J Savolaineni "Bamby", 2001)
  • „Passioon” soolo, „Leading Light” kvartett (T. Kase "Fluxus", E.-S. Tüüri muusikale, 2002)
  • Prostituut ja tantsija trupis (Murdmaa "Armastuse tango", A. Piazzolla muusikale, 2002)
  • Vanem õde, Lill (J. Karpova Tulipunane lilleke, G. Fauré ja F. Grofe muusikale, 2003)
  • Tantsija (E. Johni ja Rice’i Aida, 2003 Tartu lauluväljakul)
  • Kärbseseen, Kaardid (Murdmaa ja Jancise Alice imedemaal, L. Carrolli samanimelise teose ainetel, S. Kallósi muusikale, 2004)
  • Prelude ja tantsija trupis (M. Fokini ja R. Noore Chopiniana, Chopini muusikale, 2004)
  • Sireen (Harchenko Sireenid, 2004, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli lõpulavastus Vanemuises)
  • Pulgakomm, Lumehelbed, Lillede valss (Tšaikovski ja P. Isbergi Pähklipureja, 2004)
  • Helena (Fanari Suveöö unenägu, Shakespeare´ samanimelise teose ainetel, Felix Mendelssohn Bartholdy muusikale, 2005)
  • Tantsija (Nele Suisalu Korduma kippuvad k..., 2006, Kanuti Gildi Saal ja Tee Kuubis)
  • Tantsija (Krista Kösteri Kutsu kuidas tahad!, 2007, Sõltumatu Tantsu Ühendus Hobuveskis)
  • Tantsija (K. Kösteri bolero in progress, 2010, Kanuti Gildi Saal)
  • Tantsija (K. Kösteri Blue, 2013, Goltsman Ballett, ka produtsent)

Koreograafina[muuda | muuda lähteteksti]

  • M. Goltsmani tühjuste täitmine (muusika autor ja muusikaline kujundus M.-M. Lill, 2009, Insightout Company Kumu auditooriumis, ka tantsija)
  • Anders Härmi, Mari Mägi ja M. Goltsmani Hingamised (2011, Sõltumatu Tantsu Ühendus Kumu auditooriumis, ka esineja)
  • P. Pavlovski ja M. Goltsmani Sofi ja võlulind (2012, Goltsman Ballett, ka Ussi rollis ja produtsent)
  • M. Goltsmani Siddhartha (2013, Goltsman Ballett, Tallinna Raekoja Platsis, ka Kamala rollis)
  • M. Goltsmani Kuu poiss (2014, Goltsman Ballett, ka Tüdruku ja Kuninganna rollis ning produtsent)
  • Aleksandra Murre, M. Goltsman Talveunelm suvelossis (2016, Goltsman Ballett koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga, ka Suurvürstinna Olga rollis ja produtsent)
  • M. Goltsmani Casanova: põlev jää (2016, Goltsman Ballett, ka Henriette rollis ja produtsent).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on 2003. aastast abielus Aleksandr Goltsmaniga, kes on Goltsman Balleti produtsent.

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ob obshih graficheskih zakonomernostjah vosprijatija zhivopisi i baleta: mnemonicheskaja forma tanca. Tartu, 2003 (Sign Systems Studies)
  • Peegel, vari ja sisemine mina läbi tantsu ja hääle: Teet Kase „amor vincit omnia”. – Teater. Muusika. Kino, 2005, 9
  • Tantsuetenduse efemeersus ja mnemoonika. – Teater. Muusika. Kino, 2006, 2
  • Body as a Graphic Sign in the Art of Ballet. Helsinki, 2007 (Abstracts of the 9th World Congress of IASS-AIS)
  • Symbols of the Soviet Empire: Dying Swan. Tallinn, 2008 (PLACE and LOCATION: Studies in Environmental Aethetis and Semiotics VI)
  • Külli Roosna tantsiv keha. – Teater. Muusika. Kino, 2010, 6-7
  • Soome ja Ameerika koreograafide tööd Eesti tantsulaval. – Teater. Muusika. Kino, 2010, 8-9
  • Dostojevski avamine koreograafia kaudu. – Teater. Muusika. Kino, 2011, 4
  • Baleriini mitmekihiline elu. Leedu Rahvusooperi külalisetendus Estonias: Boriss Eifmani ballett „Punane Giselle”. – Teater. Muusika. Kino, 2012, 1
  • Nacho Duato liikumise poeesia. Nacho Duato lühiballettide õhtu Jõhvi kontserdimajas. – Teater. Muusika. Kino, 2012, 12
  • Balletitrenni täiskasvanuna. – Tantsuinfo Kuukiri, 2015, 46.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Hanson. Eksvanemuislased näitavad end tantsus. – Tartu Postimees, 27. oktoober 2005
  • T. Linnard. Maria Goltsman – tantsiv semiootik. [Intervjuu koreograaf Maria Goltsmaniga]. – Põhjarannik, 12. oktoober 2011
  • T. Linnard. Tantsijatar leidis kodukandist eest tänuliku publiku. – Põhjarannik, 25. oktoober 2011
  • I. Kiviselg. Muinasjutulist tantsuetendust näevad esimesena idavirulased. – Põhjarannik, 16. oktoober 2012
  • I. Kiviselg. Goltsman Ballet avab oma hooaja Jõhvis. – Põhjarannik, 10. september 2013
  • Goltsman Ballet hakkab lapsi õpetama. – Põhjarannik, 7. jaanuar 2014
  • I. Kiviselg. Goltsman Ballet õpib kosmose avarusi tundma. [Lavastusest „Kuu poiss”. Koreograafi ja lavastaja Maria Goltsmani selgitused lavastuse kohta]. – Põhjarannik, 30. september 2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]