Maraton 1904. aasta suveolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Maratoni rada

Maraton 1904. aasta suveolümpiamängudel toimus 30. augustil USA Saint Louise linnas 40 kilomeetri pikkusel rajal.

Võidujooks toimus päeva palavaimal ajal katteta teedel, kus saateautod keerutasid tolmu üles ning joogipunkte nappis, nii et kui võistlusel osales 32 jooksjat neljast riigist, siis neist vaid 14 suutis selle lõpetada. Algselt peeti võitjaks Fred Lorzi, kuid ta diskvalifitseeriti, kuna oli osa distantsist läbinud autoga. Tegelik võitja Thomas Hicks oli finišis kokku kukkumas ja nägi viirastusi, kuna oli treenerite soovitusel manustanud brändit, tooreid mune ja ohtlikus koguses rotimürki. Neljandana finišeerinud Andarin Carvajal sõi jooksu käigus riknenud õunu ning tegi vahepeal uinaku.[1][2][3]

Võistluse taust ja olud[muuda | muuda lähteteksti]

1904 marathon participants Tau and Mashiani stand in a stadium looking at the camera, both wearing hats
Mashiani ja Taunyane enne võistlust[4]
A gaunt man sits in an automobile looking exhausted, with a group of men surrounding him, looking considerably healthier. All are looking at the camera.
Hicks autos puhkamas pärast võitu

Võistlus korraldati Saint Louises, kuna samal ajal toimus seal maailmanäitus. Selles osalesid esimest korda Kuuba ja Lõuna-Aafrika võistlejad, samuti osalesid sellel esimest korda kaks mustanahalist: Len Taunyane ja Jan Mashiani, kes viibisid linnas, kuna osalesid Lõuna-Aafrika Maailmanäituse delegatsioonis.[4][5]

Maratonidistants polnud toona veel standardina fikseeritud, Saint Louises oli see 40 km. Võistlus algas kell kolm päeval, palaval ajal, samas kui enamik tänapäevaseid maratone algab hommikul, et kasutada jahedamat aega. Esmalt tehti viis ringi staadionil, seejärel jätkus jooks tolmustel teedel, samal ajal kui kohtunikud sõitsid jooksjate järel ja ees, keerutades üles tolmupilvi, mis muutsid palavad (32 kraadi sooja) ja niisked olud veel raskemaks. Rada polnud võistluse ajaks muule liiklusele suletud ja teed olid kehva kvaliteediga, jooksjad pidid pidevalt jälgima, et ei põrkaks kokku vankrite, autode, rongide ja koeri jalutavate inimestega.[2][1]

Maratoni kulg ja võistlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Fred Lorz ületas kolme tunni ja 13 minuti järel esimesena finišijoone ja toonase presidendi tütar Alice Roosevelt oli juba kuldmedalit tema kaela riputamas, kui sai teatavaks, et Lorz oli pettusega võitnud. Ilmnes, et tal olid tekkinud vahepeal krambid ja võistluse katkestanud, ta istus autosse ja lehvitas tagasi staadionile sõites pealtvaatajatele, aga kuna mõne aja pärast läks auto rikki, jätkas ta võistlust ning ületas joostes finišijoone. Lorz väitis, et oli teinud vaid nalja, kuid sai siiski eluaegse võistluskeelu, mis hiljem kärbiti ühe aasta peale. Järgmisel aastal võitis ta Bostoni maratoni.[6]

Maratoni võitis Thomas Hicks, kuid kasutas sealjuures abivahendeid, mida tänapäeval poleks lubatud. 13 kilomeetrit enne finišit oli ta võistlust juhtimas, kuid katkestamast takistasid vaid ta treenerid, kes söötsid talle koos brändi ja munavalgega mitu doosi rotimürki (strühniin), mis väikestes kogustes stimuleerib närvisüsteemi. Hicks kannatas hallutsinatsioonide all ja komberdas võistluse lõpuni, ületades finišijoone toetajate najal. Võistluse käigus vähenes ta kehakaal üle kolme kilogrammi ja pärast võistlust oleks ta arvatavasti surnud, kui poleks staadionil arstiabi saanud.[7][1]

Maratonil osalenud Kuuba kirjakandja Andarín Carvajal (mõnedes allikates ka Felix Carvajal)[8] jõudis võistlusele viimasel hetkel, kuna jäi hasartmängudega New Orleansis rahast ilma ja oli sunnitud Saint Louise hääletades sõitma. Võistluspaika saabus ta joostes ja argiriietes, olles pükstel sääred maha lõiganud, et need lühikesteks muuta. Kuna ta polnud 40 tundi söönud, palus ta ühelt pealtvaatajalt virsikuid, kuid too keeldus, mispeale võistleja virsikud varastas ning põgenes. Hiljem tegi ta vahepeatuse puuviljaaias ja sõi riknenud õunu, mis põhjustasid tal kõhuvalu ning Carvajal pidi seetõttu vahepeal pikali heitma ja magama. Sellele kõigele vaatamata suutis ta neljandale kohale joosta.[7][9]

Aasta varem Bostoni maratoni võitnud John Lordan oli sunnitud haigestumise tõttu 15 kilomeetri järel katkestama, tolmu tõttu katkestas ka 1902. aasta Bostoni maratoni võitnud Sam Mellor. Tolmu tõttu tekkis eluohtlik terviserike ka William Garcial, kes leiti raskes seisundis tee pealt.[2]

Lõuna-Aafrika jooksjad Len Taunyane ja Jan Mashiani saavutasid vastavalt üheksanda ja kaheteistkümnenda koha – Taunyane pidi vahepeal paar kilomeetrit maratonirajalt kõrvale kalduma, kuna teda ajasid hulkuvad koerad taga.[6]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Sportlane Riik Aeg
1. Thomas Hicks  USA 3:28.53
2. Albert Corey  Prantsusmaa 3:34.52
3. Arthur Newton  USA 3:47.33
4. Andarín Carvajal  Kuuba Teadmata
5. Dimitrios Veloulis Kreeka
6. David Kneeland  USA
7. Harry Brawley  USA
8. Sidney Hatch  USA
9. Len Taunyane Kapimaa
10. Christos Zechouritis Kreeka
11. Harry Devlin  USA
12. Jan Mashiani Kapimaa
13. John Furla  USA
14. Andrew Oikonomou Kreeka
DSQ Frederick Lorz  USA 3:13:00
— Edward P. Carr  USA DNF
Georgios Drosos Kreeka
Robert Fowler  USA
John Foy  USA
William Garcia  USA
Kharilaos Giannakas Kreeka
Bertie Harris Kapimaa
Thomas J. Kennedy  USA
John Lordon  USA
Ioannis Loungitsas Kreeka
Georgios Louridas Kreeka
Samuel Mellor  USA
Frank Pierce  USA
Petros Pipiles Kreeka
Guy Porter  USA
Michael Spring  USA
Georgios Vamkaitis Kreeka
— Louis Crancer  USA DNS
John Daly  Suurbritannia
William Heritage  USA
John Kennedy  USA
Konstantinos Lontos  USA
William Meyer  USA
Billy Sherring Kanada
Dimitrios Tsokas Kreeka

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

  • Enne starti
  • Mellor ja Spring kohtunike auto ees
  • Andarín Carvajal rööbastel
  • Hicksi toetavad saatjad maratoni ajal
    Hicksi toetavad saatjad maratoni ajal
  • Triiksärgis ja lühikeseks lõigatud pükstega Carvajal
    Triiksärgis ja lühikeseks lõigatud pükstega Carvajal

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Ekspress, Eesti; Aesma, Madis (13. juuli 2021). "Olümpia 1904. aasta moodi: tohutus tolmus jooksnud maratoonareid turgutati rotimürgi ja brändiga". Eesti Ekspress. Vaadatud 25. novembril 2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Magazine, Smithsonian; Abbott, Karen (7. august 2012). "The 1904 Olympic Marathon May Have Been the Strangest Ever". Smithsonian Magazine. Vaadatud 25. novembril 2022.
  3. ↑ "NÜÜDISAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE AASTASADA 1904 ST. LOUIS, Maraton jälle meeldejäävaim olümpiavõistlus, KILDE ST. LOUISI OLÜMPIAMÄNGUDELT". Arhiiv. 23. veebruar 1996. Vaadatud 25. novembril 2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 van der Merwe, Floris J.G. (1999). "Africa's First Encounter with the Olympic Games In....1904" (PDF). Journal of Olympic History. September 1999. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 22. mai 2021. Vaadatud 22. mail 2021 – cit. via International Society of Olympic Historians – ISOH.
  5. ↑ Matthews, George R.; Marshall, Sandra (2003). St. Louis Olympics 1904. Chicago, IL: Arcadia Pub. ISBN 0-7385-2329-1. OCLC 52447869. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2022. Vaadatud 22. mail 2021.
  6. ↑ 6,0 6,1 Cronin, Brian (10. august 2010). "Sports Legend Revealed: A marathon runner nearly died". Los Angeles Times. Los Angeles. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2011. Vaadatud 31. augustil 2010.
  7. ↑ 7,0 7,1 Aliya Whiteley (2015). "The Strange Story of the 1904 Olympic Games Marathon". Mentalfloss. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2016. Vaadatud 20. jaanuaril 2019.
  8. ↑ "The Trials and Tribulations of 1904 Olympic Marathon Runners". Today I Found Out. 6. mai 2016. Vaadatud 25. novembril 2022.
  9. ↑ Martin, David E.; Gynn, Roger W. H. (2000). The Olympic Marathon. Human Kinetics. Lk 50. ISBN 9780880119696.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maraton_1904._aasta_suveolümpiamängudel&oldid=6608496"