Hasartmäng
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Hasartmäng on rahalise või varalise panuse tegemine mingi sündmuse toimumisele või toimumata jäämisele, kusjuures tulemus saavutatakse juhuslikkuse abil, ning panustamise eesmärk on võita rahalisi või materiaalseid vahendeid. Tavaliselt selgub tulemus lühikese aja jooksul.
Termin "õnnemäng" viitab selles kontekstis tavaliselt tegevusele, mis on seadusega lubatud. Need kaks terminit ei välista üksteist, kuna litsentsitud õnnemängufirma võib korraldada hasartmänge (nt totalisaator). Selline terminoloogiline eristus ei ole aga universaalne. Näiteks Suurbritannias kasutatakse ametlikus keelepruugis koondnimetust gambling ning valdkonda reguleeriv asutus kannab nime Gambling Commission (hasartmängukomisjon).
Hasartmängud ja seadused
[muuda | muuda lähteteksti]Hasartmängudega kaasnevad sageli negatiivsed ühiskondlikud tagajärjed. Sotsiaalsetel ja religioossetel põhjustel piiravad riikide seadusandlikud organid hasartmängude kättesaadavust. Mitmes islamiusulises riigis on hasartmängud täielikult keelatud, kuid enamik riike reguleerib valdkonda seaduste alusel.[viide?]
Range riiklik kontroll võib aga soodustada ebaseaduslike mängukohtade teket või hasartmänguturismi (sh korraldatud hasartmängureise ehk junket-reise). Paljud valitsused on otsustanud legaliseerimise ja maksustamise kasuks, muutes hasartmängusektori riigile oluliseks sissetulekuallikaks. Silmapaistvamad näited piirkondadest, mille majandus tugineb märkimisväärselt hasartmängutuludele, on Monaco ja Macau.
USA föderaalseaduste järgi on hasartmängud Ameerika Ühendriikides seaduslikud ning osariikidel on õigus seda valdkonda ise reguleerida või keelata. Nevadas legaliseeriti hasartmängud juba 1931. aastal ning need moodustavad osariigi majanduse selgroo; sealne Las Vegas on tõenäoliselt maailma tuntuim hasartmängukeskus. New Jersey osariigis asuvas Atlantic Citys seadustati hasartmängud 1976. aastal ning Mississippi osariigis Tunicas 1990. aastal – sellest ajast on mõlemad linnad rajanud ulatuslikke kasiino- ja puhkekomplekse. Pärast USA Ülemkohtu 1987. aasta otsust on paljud põlisameeriklaste hõimud rajanud oma aladele kasiinosid, et hõimule tulu teenida. Kuna hõime käsitletakse suveräänsetena, on nad sageli vabastatud osariikide hasartmängupiirangutest ning alluvad otse föderaalseadustele. Lisaks sellele on pea iga osariik juba loterii seadustanud.
Tavaliselt on hasartmänge reguleerivates seadustes märgitud, et mänguvahendid peavad andma võimalikult juhusliku lõpptulemuse.
Hasartmängu muutujad
[muuda | muuda lähteteksti]Kõigil hasartmänguvormidel on kolm ühist muutujat:
- esialgse panuse suurus ehk panustatud summa rahas või muus materiaalses väärtuses;
- võidu tõenäosus – mehaaniliste või elektrooniliste mängude (nt loterii, mänguautomaadid ja bingo) tulemused on juhuslikud ja ennustamatud. Sellistel puhkudel ei anna mängija teadmised ega oskused talle eelist, eeldades, et mängumehhanism toimib nõuetekohaselt. Seevastu spordivõistluste (nt hobuste võiduajamine või jalgpall) tulemused on teatud määral prognoositavad, mistõttu võib suuremate teadmistega osalejal olla teiste ees eelis;
- võimalik väljamakse – põhineb kokkulepitud koefitsientidel, mis määravad, kui suur summa võidu korral väljastatakse. Kui panuseid võtab vastu kihlveovahendaja või vastav ettevõte, on koefitsiendid seatud seaduslikult korraldaja kasuks.
Eeldatavad väärtused, positiivsed või negatiivsed, on matemaatilised näitajad, mis arvutatakse kolme eelmainitud muutuja põhjal. Panustatud summa on mängija kulu, koefitsiendid määravad võidu korral saadava väljamakse suuruse ning sündmuse prognoositavus määrab selle, kui suure tõenäosusega võit üldse aset leiab. Matemaatiliselt väljendatakse oodatavat väärtust (E) järgmise valemiga:
Kus:
- P on võidutõenäosus;
- V on võimaliku väljamakse suurus;
- S on panustatud summa.
Mängija oskus seisneb võimes analüüsida ja hallata neid muutujaid nii, et pikaajalise panustamise tulemusena oleks hasartmängu reaalne tulem positiivne.
Hasartmängutüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Kasiinomängud
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi enamikku mänge saab mängida nii raha peale kui ka lihtsalt meelelahutuseks, on teatud mängud (nt mänguautomaadid või rulett) omased peamiselt kasiinodele.
Lauamängud
[muuda | muuda lähteteksti]- Video poker (mängitakse konsoolil)
Muud hasartmänguvormid
[muuda | muuda lähteteksti]- spordiennustus
- arbitraažpanustamine
- keno
- bingo
Hasartmängud, mida ei mängita kasiinos
[muuda | muuda lähteteksti]Väljaspool kasiinot mängitavate hasartmängude hulka kuuluvad näiteks bingo (eriti USA ja Suurbritannia versioonid), loterii, piletiloterii (pull-tab), kiirloterii, Mahjong ja kihlveod surmajuhtumite üle (dead pool).
Muud mängud, mida tavaliselt kasiinodes ei kohta:
- kaardimängud: bridž, Liar's Poker, Basset, Lansquenet, Piquet, Put ja Teen patti;
- mündiviskemängud: kull ja kiri. Kuigi mündiviskamist tavaliselt kasiinos ei mängita, on see kuulunud mõne Austraalia kasiino ametlikku valikusse;[1]
- kelmusmängud: Three-Card Monte või Shell game;
- lõbustuspargimängud: The Razzle või Hanky Panky;
- täringumängud: Backgammon, Liar's Dice, Passe-dix, Hazard, Threes, Pig või Mexico.
Fikseeritud koefitsiendiga hasartmängud
[muuda | muuda lähteteksti]Fikseeritud koefitsiendiga panustamist ning spordiennustust pakutakse ettevõtte Toto kaudu. Lisaks spordile pakuvad paljud kihlveovahendajad võimalust panustada ka muudele sündmustele, näiteks majandusnäitajate muutustele, meelelahutussaadete (nt "Big Brother") võitjatele või valimistulemustele.[2] Panuste vahetusportaalid pakuvad lisaks võimalust panusteid osta, vahetada ja müüa.
Toto
[muuda | muuda lähteteksti]Üks kõige laiemalt levinud hasartmänguvorme on panustamine hobuste või koerte (hurtade) võiduajamistele. Panustada saab nii toto-teenusepakkujate kaudu kui ka kihlveovahendajate juures. Teenusepakkujate puhul sõltub väljamakse suurus panuste kogusummast ja võitjate arvust. Kihlveovahendajad pakuvad aga kas panustamise hetkel fikseeritud koefitsienti või lähtuvad võistluspaigas tegutsevate kihlveovahendajate keskmistest koefitsientidest, mis kehtivad võistluse alguses.
Spordikihlveod
[muuda | muuda lähteteksti]Spordiennustus on paljudes riikides kujunenud oluliseks meelelahutust pakkuvaks majandusharuks. Näiteks panustavad Suurbritannias miljonid inimesed igal nädalal jalgpallimängude tulemustele.
Arbitraažpanustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Arbitraažpanustamine (ingl arbitrage betting) on teoreetiliselt riskivaba süsteem, kus panustaja teeb panused sündmuse kõigile võimalikele tulemustele viisil, mis tagab kasumi sõltumata mängu lõpptulemusest. See põhineb eri kihlveovahendajate pakutavate koefitsientide erinevustel, mis võimaldab ära kasutada turu ebatõhusust ja teenida hinnavahe pealt tulu.
Muud panustamise võimalused
[muuda | muuda lähteteksti]Eraisikud võivad omavahel sõlmida kihlvedusid väidete tõesuse või sündmuste toimumise üle. Panustada saab nii sündmuse toimumise poolt (pooltpanus ehk back bet) kui ka selle vastu (vastupanus ehk lay bet). Tavaliselt sõlmitakse selliseid kihlvedusid olukorras, kus pooltel on sündmuse kohta vastandlikud ja kindlad veendumused. Sageli ei ole sellise panustamise eesmärk ainult rahaline võit, vaid ka soov kinnitada oma seisukohta vaidlusaluses küsimuses. Kihlveo lahendamiseks peab tulemus olema objektiivselt kontrollitav.
Tänapäevased panuste vahetusportaalid võimaldavad klientidel sarnaselt börsisüsteemiga koefitsiente "osta" (panustada toimumise poolt) või "müüa" (panustada sündmuse vastu). Sellisel juhul ei mängi inimene mitte kihlveokontori, vaid teiste kasutajate vastu, kes on valinud vastupidise tulemuse.
Panustamissüsteemid
[muuda | muuda lähteteksti]Mängukorraldaja ületrumpamiseks on välja töötatud mitu panustamissüsteemi, kuid matemaatiliselt ei muuda ükski strateegia pikas plaanis kahjumliku oodatava väärtusega panust kasumlikuks.
Tuntumad panustamissüsteemid ja meetodid:
- fikseeritud panused – traditsiooniline meetod, kus igale valikule panustatakse alati sama summa;
- fikseeritud kasum – panuse suurus varieerub sõltuvalt koefitsiendist, et tagada võidu puhul alati ühesuurune kasum;
- due-column – süsteem, kus mängija seab kindla kasumieesmärgi ja arvutab panuse suuruse nii, et see kataks ka varasemad kaotused ja annaks soovitud tulu;
- kaardilugemine – Blackjackis kasutatav meetod kümne punkti väärtusega kaartide ja teiste kaartide suhte jälgimiseks. Kui pakki on jäänud proportsionaalselt palju kõrgeid kaarte, tekib mängijal eelis ja ta tõstab panust. Sarnast väljalangenud kaartide arvestust saab kasutada ka teistes kaardimängudes;
- pot odds vs. true odds – pokkeris võrreldakse panga šansse ja tõelisi šansse, et hinnata, kas panustamine tasub ära;
- Martingale'i süsteem – strateegia, kus panust kahekordistatakse pärast iga kaotust eesmärgiga teha tasa kõik varasemad kaotused ja jääda esialgse panuse suurusega kasumisse.
Termini "hasartmäng" muud kasutamisvõimalused
[muuda | muuda lähteteksti]Kõnekeeles nimetatakse hasartmänguks vahel mistahes riskantset tegevust, millel on potentsiaalne tulu. See, kas vastavat terminit on nendel juhtudel korrektne kasutada, on vaieldav, kuid üldiselt ei loeta hasartmängimiseks järgmisi tegevusi:
- emotsionaalset või füüsilist riskimist, kus potentsiaalset kasumit on raske kvantitatiivselt mõõta (nt langevarjuhüpped, valimistel kandideerimine või suhete loomine);
- kindlustust, mis on meetod riski ülekandmiseks ühelt osapoolelt teisele. Kindlustusandjad kasutavad preemiate arvutamiseks statistilisi meetodeid, mis sarnanevad hasartmängu koefitsientide arvutamisega. Erinevalt hasartmängust on kindlustuse eesmärk aga võimaliku kahju maandamine, mitte meelelahutuslik tulu teenimine. Kindlustusandjad seavad oma hinnakirjad nii, et pikas perspektiivis oleks tegevus kasumlik;
- olukordi, kus rahaline võit on teisejärguline, näiteks heategevuslikul eesmärgil korraldatud loteriipileti ostmine.
Tavaliselt ei peeta hasartmänguks ka investeerimist, kuigi mõned investeeringud võivad olla väga riskantsed. Tüüpilised investeeringud on börsil aktsiate, võlakirjade ja kinnisvara ostmine; samuti võib investeeringuks pidada ettevõtlusega alustamist. Investeeringuid eristatakse hasartmängudest peamiselt järgmiste kriteeriumide alusel:
- positiivne eeldatav kasum (vähemalt pikas perspektiivis);
- majanduslik kasulikkus;
- algväärtust on võimalik investeerimisriskist eristada.
Siiski on olemas spekulatiivseid investeerimisvorme, mis on väga riskantsed ja mida on raskem hasartmängust eristada:
- väärtpaberituru derivatiivid, näiteks optsioonid või futuurid, kus tuletise väärtus sõltub aluseks oleva vara väärtusest kindlal ajahetkel (tavaliselt tuletisega seotud kehtivuse lõpptärmin);
- tehingud välisvaluutaga (Forex);
- ennustusturud (prediction markets).
Psühholoogilised aspektid
[muuda | muuda lähteteksti]Uuringud on näidanud, et kuigi paljud inimesed tegelevad hasartmängudega ajaveetmise või raha teenimise eesmärgil, kaasnevad hasartmängudega (nagu iga teise ajukeemiat mõjutava tegevusega) riskid. Mõnel juhul võib see kujuneda psühholoogiliseks sõltuvuseks ja viia kahjuliku käitumiseni, kus mängija jätkab panustamist ka pärast korduvaid ja suuri kaotusi.
Vene kirjanik Dostojevski (kellel oli ka hasartmängusõltuvus) kirjeldab oma romaanis "Mängur" hasartmängude psühholoogilisi mehhanisme ja nende mõju inimesele. Ta seob mängukire kiire rikastumise ideega, pakkudes irooniliselt, et venelastel võib olla hasartmängudele eriline vastuvõtlikkus. Dostojevski teos annab hea ülevaate 19. sajandi Euroopa kasiinokultuurist ja raha teenimise eesmärgil panustamise mõjust. Venelaste ja hasartmängude vaheline seos on andnud ainest ka legendidele vene ruleti päritolu kohta.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Tsitaadid Vikitsitaatides: Hasartmäng |