Ly Seppel
Ly Seppel (õieti Ly Ehin; sündinud 30. aprillil 1943 Haapsalus) on eesti luuletaja, tõlkija ja nõustaja[1]-gestaltpsühhoterapeut[2].
Ly Seppel õppis alates 1950. aastast Rapla keskkoolis[3], seejärel Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. 1963. aastal kolmandal kursusel täiendas ennast ajakirjanduse õppesuunal.[3] 1967. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Diplomitöös kirjutas arbujatest. Pent Nurmekund on talle õpetanud türgi keelt.[3] Seepeale õppis kirjastuskomitee eriprogrammi[3] kaudu Bakuus ühe aasta[3] ja Moskvas kaks aastat[3] turgi keeli. Moskva ülikooli lõpetas stažöörina.[3] 1974. aastast on ta kutseline kirjanik Raplas. Viimasel ajal tegelenud ka psühholoogiaga[4]. Terapeudiks õppis kaheksa aastat. Ta on õppinud geštaltteraapiat. Psühhoterapeut olnud alates 2003. aastast.[3]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjutanud luulet ja lasteproosat. Tõlkinud türgi, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984).
Tema luulet ilmus kassetipõlvkonna kolmandas kassetis.
1959. aastal kirjutas Rapla rajooni komsomoli juhi palvel kohalikule ajalehele komsomoli tähtpäevaks kaheksarealise luuletuse.[3]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Igal hommikul avan peo" (1965)
- "Ma kardan ja armastan" (1973)
- "Varjuring ümber tule" (1974)
- "Ajasära" (2003)
- "Mälujuur = The Root of Memory" (2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Ma kuulan sind"[3]
Koostaja[muuda | muuda lähteteksti]
- Lassi Nummi, "Taeva ja maa märgid. Valitud luulet." Koostanud ja toimetanud Ly Seppel. Soome keelest tõlkinud Tiiu Kokla, Jaan Kross, Kalle Kurg, Ellen Niit, Ly Seppel ja Debora Vaarandi. Eessõna Kalle Kurg ("Lassi Nummi luule: polüfooniline hetk. Mulje ja kujutlus"), järelsõna ("Haljad inglid") Andres Ehin. Tallinn, Huma 2002.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1972 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (R. Rza valikkogu "Ammendamatus" eestindus)
- 1975 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Varjuring ümber tule")
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[5]
- 2003 Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia (ajakirjas Looming (aprillis 2003) ilmunud koduluulepõimik ja värsikogu "Ajasära")
- 2004 Juhan Liivi luuleauhind ("Eelkevadises metsas")
- 2007 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Orhan Pamuki "Lumi")
- 2016 Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia
- 2023 Nimeline pink Lääne-Nigula vallas[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ly Seppel on elanud Läänemaal Oru valla Äniste küla Ristemäe talus ja Rapla tellisetehase tööliste barakis. 1956. aastal kolis koos vanematega oma majja.[3]
Tal on õde.[3]
Ly Seppeli isa õpetas talle auto juhtimist žiguliga. Lyl on autojuhiload.[3]
Tema lemmikkirjanik on Orhan Pamuk.[3]
Ly Seppel oli 3. oktoobrist 1975 abielus Andres Ehiniga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kärner, Kaja (29. aprill 2023). "Kajalood. Ly Seppel-Ehin: ma ei ole luuletamist kunagi päriselt lõpetanud". Jupiter. Vaadatud 29. aprillil 2023.
- ↑ "MA KUULAN SIND. PSÜHHOTERAAPILISI KÕNELUSI LASTE JA NOORTEGA - Ly Seppel-Ehin | Rahva Raamat". rahvaraamat.ee. Vaadatud 29. aprillil 2023.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 Mikomägi, Margus (29. aprill 2023). "Ly Seppel-Ehin: see on ehk lapsik, aga ma luuletasin tegelikult Andresele. Nüüd pole enam kellelegi luuletada". Maaleht. Vaadatud 29. aprillil 2023.
- ↑ http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=1049
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3713
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ly Seppel |