Lozna

Lozna
	[ ljozna ]
valgevene	Лёзна (Lozna)
vene	Лиозно (Liozno)
	Lozna lipp Lozna vapp
Elanikke	6800 (2010)
Koordinaadid	55° 1′ N, 30° 48′ E

Lozna ((transkribeerituna Ljozna, poola keeles Łoźna) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Lozna rajooni ja Lozna külanõukogu halduskeskus. Asulat läbivad Viciebski ja Smolenski vaheline raudteelõik ja Mošna jõgi.

Lozna nime päritolu kohta on kaks versiooni. Esimese variandi kohaselt tuleb nimi valgevenekeelsest terminist vabade, mitte sunnismaiste, võõraste ja kodutute inimeste kohta – «лёзныя людзі». Teise variandi kohaselt tuleneb nimi sõnast «лезна», mis tähendab madalat, soist kohta.

Alevis on kaks keskkooli ja laste kunstikool. Antakse välja ajalehte Сцяг Перамогі. Tegutseb raadiojaam Голас Лёзненшчыны. Loznas on raamatukogu ja kultuurimaja.

Tööstusettevõtted asuvad põhiliselt raudteest lõunas. Asulas on toiduainetetööstus, töödeldakse ka lina. Valmistatakse puidust trumleid kaablite jaoks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Loznat on mainitud esimest korda aastal 1514. Järgmist korda on mainitud asulat XVII sajandil, mil asula oli Ogińskite valduses. Aastast 1831 peeti Loznas regulaarselt 4 laata aastas, kuigi asula ei olnud veel alev. Aastast 1867 hakkas asulat läbima raudtee. Ogińskite valduses oli asula aastani 1870, pärast seda kuulus asula Hrapavickitele ja Šabekidele. Aastal 1901 oli Loznas suur tulekahju, mitu tänavat põles täielikult maha.

Aastast 1924 oli Lozna Valgevene NSV koosseisus. Aastal 1938 sai asulast alev. Teises maailmasõjas langes Lozna all Saksa vägede kätte vangi Jossif Stalini poeg Jakov Džugašvili. Sõjas hukkus Lozna piirkonnas 1200 elanikku. XX sajandi lõpus rajati alevisse õigeusu kirik, XX sajandi lõpus ja XXI sajandi alguse katoliku kirik, mille sisseõnnistamiseks luges palve paavst Johannes Paulus II. Aastal 2008 avati asulas paavst Johannes Paulus II mälestusmärk.