Linda Andreste

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Linda Andreste (kuni 16. novembrini 1937 Linda Andrusson (Andresson); 6. jaanuar 1926 Pärnu – 29. mai 2007 Tallinn) oli eesti teatri- ja televisioonikunstnik, aastatel 1959–1975 Eesti Televisiooni peakunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Andreste isa oli kalur Mihkel Andreste ja ema väikeettevõtja Anna Andreste[1]. Tema õde oli Florida Andreste ja tütar Anna Andreste-Sui[2].

Lõpetas 1944. aastal Pärnu 2. Keskkooli ja 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal.

Aastatel 1951–1958 töötas ta dekoraatori ja lavakujundajana Eesti Draamateatris, tema nime leiame näiteks August Kitzbergi “Libahundi”, Aleksei Arbuzovi “Majake äärelinnas” ja Eduard Vilde “Mahtra sõja” kavalehelt.

1959. aastast töötas ta Eesti Televisioonis kunstniku ja dekoraatorina, aastatel 1959–1975 peakunstnikuna. Andnud selle ameti 1975. aastal üle oma õpilastele, jätkas ta veel televisiooni tõelise patrioodina, kunstnikuna pensionipõlveski.

1962–1970 ühtlasi Kunstiinstituudi telekunsti õppejõud, hiljem vabakutseline. Ta oli teerajaja ja sihiseadja. Tema tööd hinnati ja tunnustati ka naabermaade televisiooniasutustes: Eesti televisiooni pildikultuur oli teistsugune ja kiitmist väärt.

Oli Eesti Teatriliidu (1954) ja Eesti Kunstnike Liidu (1964) liige ning Lavastuskunstnike Liidu liige aastast 1993 ja auliige aastast 1996.

Töössesuhtumine[muuda | muuda lähteteksti]

Andrestet kirjeldati kui kedagi, kes tegi tööd suure armastuse, helluse ja andumusega. Tegemist oli väga väljapaistva meistriga, andeka kunstniku ja üldiselt väga tööka inimesega. Tema teosed on kildude kaupa nauditavad ka tänapäeva televaatajale. Linda Andreste leiutas uue telepildi ja värvikultuuri. Tema kavandas ja pani paika aabitsatõdesid. Ta koolitas kunstiinstituudis telekunstnike põlvkonda ning õpetas omaaegses kergetööstuse tehnikumis.

Laulja ja ETV muusikasaadete režissööri Artur Rinne sõnul oli Linda Andreste keerulistes olukordades (milliseid töö käigus ikka ette tuli) päris kehastunud optimism ise ja tema looming kujutas endast huvitavat omanäolist epohhi eesti sinise ekraani ajaloos. Sõna “ajalugu” võib julgesti kasutada, kuna aeg lendab lausa kosmilise kiirusega. Mis eile oli veel uudne ja popp, see homme juba vana, on ajalugu. Ta õpetas välja ja kujundas telekunstnike koolkonna, mille traditsioone ja lahendusi rakendavad tema õpilased ja õpilaste õpilased.

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Telelavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Andreste suurimateks meistritöödeks on kunstniku osa sellistes saadetes nagu esimene televisiooni muusikaline komöödia “Muinasjutt kevadest”, esimene täispikk muusikafilm “Helisev päev”, esimene telemängufilm “Näitleja Joller”, esimene teleooper “Kaupo”. Ent samasugust rolli täitis Andreste ka telepublitsistika pildikeele väljaarendamisel. Tema nimi seisab niisuguste televisiooni meistritööde nagu “Mis Koosta peres uudist?”, ”Täna 25 aastat tagasi” ja “Horoskoop” loomingulise töörühma koosseisus. Esimene värviline telelavastus “Minu vanaema imeline tugitool” (1974), Soome-Eesti ühisviktoriin “Naapurivisa” (1966–1970), “Kutsuv tuluke”, kui nimetada mõningaid Andreste töid. [3]

Filmid[4][muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija
1970 "Võtmeke" Muusikafilm

Telemängufilm

Kunstnik
1967 "Meestele" Dokumentaalfilm Kunstnik
1965 "Mis Koosta peres uudist?" Teleseriaal Kunstnik
1962 "Peaaegu uskumatu lugu" Animafilm Dekoratsioonide valmistaja
1960 "Helisev päev" Muusikafilm Kunstnik
1960 "Näitleja Joller" Telemängufilm Kunstnik
1959 "Põhja konn" Animafilm Foonikunstnik

Lavakujundused teatris[5][muuda | muuda lähteteksti]

  • Kitzbergi "Libahunt" (1954)
  • Vilde ja Ruusi "Mahtra sõda" (1954)
  • Lutsu ja Särevi "Suvi" (1960 Draamateatris)
  • Delaney "Mee maik" (1969 Vanemuises)

Kunstnikutöö Eesti Televisiooni Teleteatris[muuda | muuda lähteteksti]

  • Trojepolski "Prohhor XVII" (1958)
  • De Filippo "Varas paradiisis" (1959)
  • "Näitleja Joller" (1960, Eesti Telefilm)
  • Parnise "Afrodite saar" (1961)
  • Gruszczyński "Suur Bobby" (1962)
  • Mobergi "Kohtunik" (1964)
  • Gorbunov "Inimene on inimene" (1964)
  • seriaal "Mis Koosta peres uudist?" (1965–73)
  • Albee "Bessie Smithi surm" (1965)
  • Andrejevi "Imeilusad sabiinitarid" (1966)
  • Williamsi "Klaasist loomaaed" (1967)
  • Švartsi "Draakon" (1969)
  • Babeli "Maria" (1970)
  • Liivese "Mürgi perenaine" (1970)
  • "Meie viisid" (1970, Eesti Telefilm)
  • Saint-Exupéry "Väike prints" (1974)
  • Gilberto ja Vilimaa "Hellus" (1981)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T. Truuvert ja I. Taarna. "Linda Andreste". entsyklopeedia.ee, 2016. Vaadatud 09.04.2020.
  2. Melissa Maria Akkel. "Eraelu". geni.com, 21. juuli 2018. Vaadatud 09.04.2020.
  3. "LINDA ANDRESTE 6. I 1926 – 29. V 2007". sirp.ee, 8. juuni 2007. Vaadatud 09.04.2020.
  4. "Filmograafia". efis.ee. Vaadatud 09.04.2020.
  5. I. Taarna ja T. Truuvert. "Lavakujunduste nimekiri". etsyklopeedia.ee, 2000, täiendatud 2016. Vaadatud 09.04.2020.