Barkava vald

Allikas: Vikipeedia
Barkava vald

läti Barkavas pagasts


Pindala: 187,91 km²
Elanikke: 1100 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Barkava

Barkava vald (läti keeles Barkavas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mētriena, Ošupe, Prauliena ja Indrāni vallaga, samuti ka Varakļāni piirkonna Varakļāni ja Murmastiene vallaga ning Rēzekne piirkonna Nagļi ja Dekšārese vallaga.

Valla pindala on 188 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1382 inimest.[2] Valla halduskeskus on Barkava küla. Vallamaja asub aadressil Brīvības iela 9, vallavanem on Aigars Šķēls.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Barkava vald moodustati aastal 1866. Aastal 1873 liideti sellega Murmastiene vald.[4] Vallas asusid Barkava mõis (3623 ha) ja Murmastiene mõis (2153 ha).[5] Aastal 1935 oli Barkava valla pindala 277,2 km² ja seal oli 5235 elanikku.[6]

Aastal 1945 moodustati vallas Barkava, Borbaļi, Čeržinieki, Murmastiene ja Sumenieki külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Barkava külanõukoguga likvideeritavad Čeržinieki külanõukogu kolhoosi Arājs maad, aastal 1954 aga likvideeritav Sumenieki külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega veel osa likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[7] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lisiņa (ka Aizkārkle või Bozēni) linnamägi ja Malmuta asulakohad.[8] Kohaliku kaitse all on Barkava katoliku kirik ja Aizkārkle muinaskalmed.[9]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht asub Stalīdzāni lähistel (116,3 m). Suurim jõgi on Aiviekste. Valda jääb osaliselt Lubāns. Vallas asub Lielsala soo, osaliselt ka Teiča soo.

Looduskaitse all on Mālsala tamm, Zaļmežnieki tamm, Jaunsiliņi tamm, Dubītese mänd, Tīrumnieki tamm, Kraukļase mänd ja kuus nimetut põlispuud. Vallas asub Lielsala soo hoiuala pindalaga 204 ha. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla idaosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Barkava tammesalu hoiualale.[10]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1294 lätlast, 37 venelast, 6 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[11]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[12]
Aiztilte skrajciems 17 (2008)
Akmeņsala skrajciems 8 (2008)
Barkava lielciems 675 (2022)
Bozēni skrajciems 24 (2008)
Bulmeistari skrajciems 14 (2008)
Čērzenieki skrajciems 5 (2008)
Jaudzemnieki skrajciems 18 (2008)
Mālnieki skrajciems 38 (2008)
Mālsala skrajciems 13 (2008)
Muiža mazciems 50 (2008)
Obsenieki skrajciems 25 (2008)
Osogols skrajciems 9 (2008)
Radžēļi skrajciems 5 (2008)
Silaunieki skrajciems 3 (2008)
Stalīdzāni vidējciems 82 (2022)
Sumeinieki skrajciems 22 (2008)
Zaļmežnieki skrajciems 34 (2008)
Veczeltiņi mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas I. sējuma 1839 slejas. Rīga, 1927.-1928. gads
  6. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. a
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]