Mine sisu juurde

Barkava vald

Allikas: Vikipeedia
Barkava vald

läti Barkavas pagasts


Pindala: 187,91 km²
Elanikke: 1103 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Barkava

Barkava vald (läti keeles Barkavas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mētriena, Ošupe, Prauliena, Varakļāni, Murmastiene ja Indrāni vallaga, samuti ka Rēzekne piirkonna Nagļi ja Dekšārese vallaga.

Valla pindala on 188 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1382 inimest.[2] Valla halduskeskus on Barkava küla. Vallamaja asub aadressil Brīvības iela 9, vallavanem on Aigars Šķēls.[3]

Barkava vald moodustati aastal 1866. Aastal 1873 liideti sellega Murmastiene vald.[4] Vallas asusid Barkava mõis (3623 ha) ja Murmastiene mõis (2153 ha).[5] Aastal 1935 oli Barkava valla pindala 277,2 km² ja seal oli 5235 elanikku.[6]

Aastal 1945 moodustati vallas Barkava, Borbaļi, Čeržinieki, Murmastiene ja Sumenieki külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Barkava külanõukoguga likvideeritavad Čeržinieki külanõukogu kolhoosi Arājs maad, aastal 1954 aga likvideeritav Sumenieki külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega veel osa likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[7] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Malmuta II asulakoht. Regionaalse kaitse all on Lisiņa (ka Aizkārkle või Bozēni) linnamägi ja Barkava katoliku kirik. Regionaalse kaitse all on Aizkārkle muinaskalmed.[8]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht asub Stalīdzāni lähistel (116,3 m). Suurim jõgi on Aiviekste. Valda jääb osaliselt Lubāns. Vallas asub Lielsala soo, osaliselt ka Teiča soo.

Looduskaitse all on Mālsala tamm, Zaļmežnieki tamm, Jaunsiliņi tamm, Dubītese mänd, Tīrumnieki tamm, Kraukļase mänd ja kuus nimetut põlispuud. Vallas asub Lielsala soo hoiuala pindalaga 204 ha. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla idaosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Barkava tammesalu hoiualale.[9]

Aastal 2011 elas vallas 1294 lätlast, 37 venelast, 6 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[10]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv[11]
Aiztiltemazciems17 (2008)
Akmeņsalamazciems8 (2008)
Barkavaciems683 (2025)
Bozēnimazciems24 (2008)
Bulmeistarimazciems14 (2008)
Čērzeniekimazciems5 (2008)
Jaudzemniekimazciems18 (2008)
Mālniekimazciems38 (2008)
Mālsalamazciems13 (2008)
Muižamazciems50 (2008)
Obseniekimazciems25 (2008)
Osogolsmazciems9 (2008)
Radžēļimazciems5 (2008)
Silauniekimazciems3 (2008)
Stalīdzāniciems90 (2025)
Sumeiniekimazciems22 (2008)
Zaļmežniekimazciems34 (2008)
Veczeltiņimazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas I. sējuma 1839 slejas. Rīga, 1927.-1928. gads
  6. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. a
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.09 2025
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]