Kalsnava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalsnava vald

läti Kalsnavas pagasts


Pindala: 147,1 km²
Elanikke: 1545 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,5 in/km²
Keskus: Jaunkalsnava
Kalsnavas pagasts LocMap.png

Kalsnava vald (läti keeles Kalsnavas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bērzaune, Mārciena ja Ļaudona vallaga, Krustpilsi piirkonna Varieši vallaga ning Pļaviņase piirkonna Aiviekste ja Vietalva vallaga.

Valla pindala on 147 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1856 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1658 lätlast, 66 venelast, 14 valgevenelast, 4 ukrainlast, 16 poolakat ja 10 leedulane.[3] Valla halduskeskus on Jaunkalsnava küla. Vallamaja asub aadressil Pārupes iela 2, vallavanem on Artis Mūrmanis.[4]

Aastal 1935 oli Kalsnava valla pindala 278 km².[5] Aastal 1945 moodustati vallas Jāņukalnsi, Jaunkalsnava ja Veckalsnava külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti likvideeritava Veckalsnava külanõukogu alad Jāņukalnsi ja Jaunkalsnava külanõukogudega. Aastal 1954 nimetati Jaunkalsnava külanõukogu ümber Kalsnava külanõukoguks. Aastal 1964 liideti sellega likvideeritav Jāņukalnsi külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kalsnava kiriku muinaskalmed, Tuteni muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Jaunrūcēni muinaskalmed ehk Vene hauad, Daktiņi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Matīsēni muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Treikaiņi muinaskalmed ehk Rootsi ja vene hauad ning Īvēni muinaskalmed ehk Kalmemägi.[8]

Looduskaitse all on Rizgi vaher, Klajase tamm, Snēveļi tamm, Slokātņi pihlakas, Slokātņi tammed, Veckalsnava allee pärnad, Veckalsnava allee ja kaheksa nimetut põlispuud. Valla lõunaossa jääb osalt Kalsnava dendraarium.[9]

Vallas on seitse küla. Valla keskuses Jaunkalsnavas (lielciems) oli 2019. aastal 720 elanikku. Staatusega vidējciems on kaks küla – Aiviekste 244 elanikuga aastal 2019 ja Jāņukalns 67 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on kolm küla – Aronieši 14 elanikuga aastal 2008, Lāči ja Ramuļēni 4 elanikuga aastal 2003. Seitse küla on staatusega mazciems – Apšuriņķis 16 elanikuga aastal 2008, Liepnieki, Maisi 20 elanikuga aastal 2008, Mārtiņēni, Stepes 17 elanikuga aastal 2009, Tuteni ja Veckalsnava 21 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]