Sarkaņi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sarkaņi vald

läti Sarkaņu pagasts

Pindala: 167,31 km²
Elanikke: 1229 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,3 in/km²
Keskus: Biksēre
Sarkaņi Parish (LocMap).png

Sarkaņi vald (läti keeles Sarkaņu pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ja Dzelzava, Arona ja Prauliena vallaga, samuti ka Lubāna piirkonna Indrāni vallaga´ning Cesvaine piirkonna Cesvaine vallaga.

Valla pindala on 167 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1476 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1364 lätlast, 43 venelast, 15 valgevenelast, 4 ukrainlast, 3 poolakat ja 5 leedulast.[3] Valla halduskeskus on Biksēre küla. Vallavanema kohusetäitjaks on Andrejs Jankovskis.[4]

Vald kujunes Sarkaņi mõisavallast, millega aastaks 1900 olid liidetud ka Kuja, Aizkuja ja Birži mõisavallad. Liitmiste täpne aeg on teadmata, kuna vastavd dokumendid olid hoiul vallamajas, mis aastal 1926 maha põles. Aastal 1935 oli Sarkaņi valla pindala 8240 ha.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rubeņi ja Sarkaņi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Sarkaņi külanõukoguga likvideeritavad Patkule ja Drosme külanõukogud. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Arona külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub osalt Vidzeme kõrgustikul, osalt aga Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht on Reķi mägi (259,8 m). Suurim jõgi on Kuja. Valda jäävad 10,7 ha suurune Bedrese järv, 10,3 ha suurune Slapese ehk Sarkaņi järv, Zābaks pindalaga 9,4 ha, Ižezers (2,4 ha), Ārmaņi järv (1,4 ha) ja Biksēre veskijärved (4,8 ha). Vallas asuvad ka Zosi soo pindalaga 495 ha ja Skuķi soo pindalaga 239 ha.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Īvāni Kuradikivi, Patkule muinaskalmed, Vecdilmaņi muinaskalmed, Kapmaļi muinaskalmed, Ižezersi järve asulakoht ja Lejaskujauguļi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Jaunzemji Kirikumägi, Doriņi muinaskalmed, Kalnapieterēni muinaskalmed, Biksēre muinaskalmed ehk Kalmemägi, Rēķi keskaegne kalmistu ja Sarkaņi põhikooli hooned.[8]

Looduskaitse all on Pietnieksi tamm, Norkalni tamm, Īvāni kivi, Lejas Svinci tamm, Libe 4. tamm, Rieba tamm, Iegrīvase mänd, Iegrīvase tamm, Inķērese tamm, Silenieki sanglepp, Smiltaiņese mänd, Pakalnieši tammed, Biksēre lossi tamm, Biksēre Metsapargi kuusk, Biksēre Metsapargi mänd ja üheksa nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Kuja maastikukaitseala.[9]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskuses Biksēres (lielciems) oli 2019. aastal 419 elanikku. Sarkaņi küla 59 elanikuga aastal 2019 on staatusega vidējciems. Staatusega skrajciems on kuus küla: Aizkuja 44 elanikuga aastal 2007, Dravnieks 10 elanikuga aastal 2007, Patkule 22 elanikuga aastal 2007, Silnieki 10 elanikuga aastal 2007, Siļķava 17 elanikuga aastal 2007 ja Stiprie 18 elanikuga aastal 2007. Kaheksa küla on staatusega mazciems – Buliņi 8 elanikuga aastal 2007, Bāguņi 32 elanikuga aastal 2007, Caurvēderi 20 elanikuga aastal 2007, Jaunpatkule 11 elanikuga aastal 2007, Klaucēni 18 elanikuga aastal 2007, Krieviņi 52 elanikuga aastal 2007, Poļvarka 36 elanikuga aastal 2019 ja Sprīzdāni 27 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]