Kuldvihm
Kuldvihm (Laburnum) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv väikeste puude ja põõsaste perekond, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Perekonda kuulub kaks liiki, harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) ja alpi kuldvihm (Laburnum alpinum). Kuldvihma iseloomustavad kevadel ja varasuvel õitsevad silmatorkavad kollased, rippuvad õiekobarad, mis meenutavad vihma, andes taimele tema rahvapärase nime. Puud võivad kasvada 7-10 meetri kõrguseks ja on populaarsed ilupuud aedades ning parkides. Kuldvihma kõik osad, eriti seemned, on mürgised, sisaldades alkaloid tsütisiini, mis võib põhjustada tõsist mürgistust, eriti lastele ja loomadele.[1] Vaatamata oma mürgisusele on kuldvihm hinnatud oma dekoratiivsete omaduste poolest ja teda kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses, eriti Euroopas. Taime puit on kõva ja vastupidav ning seda on ajalooliselt kasutatud väiksemate puitesemete valmistamiseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Forrester R.M. (1979). "Have you Eaten Laburnum?". The Lancet. 313 (8125): 1073. DOI:10.1016/S0140-6736(79)92963-5. PMID 86787. S2CID 38961471.
- ↑ Rendle BJ (1969). World Timbers: Europe and Africa. Kd 1. Univ of Toronto Press. Lk 40. ISBN 978-0802015709.