Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lavretsovide maja (paremal) Peeter I maja juures

Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum ehk G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum oli Narvas kuni Teise maailmasõja märtsipommitamiseni 1944 kohaliku kaupmehe ja metseeni Sergei Lavretsovi endises majas aadressil Rüütli tänav 28 asunud muuseum.

Muuseum avati pidulikult 9. augustil 1913. Muuseumi kogu moodustas Sergei ja Glafira Lavretsovi poolt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kogutud kunstikollektsioon.[1]

Maalidest oli kogus vene 19. sajandi lõpu akademismi ja realismi esindajate töid – Ivan Aivazovski, Leo Lagorio, Vladimir Makovski jpt teoseid. Samuti olid teostega esindatud Narvas töötanud kunstnikud ning eesti noored kunstnikud.[1] Lavretsovid ostsid teoseid oma arvukate Venemaa ja Lääne-Euroopa reiside ajal Peterburi näitustelt, kunstnike ateljeedest või kunstikaupmeestelt.[2] Lavretsovide maalikogu koosnes 153 maalist, millest tänaseks on Narva muuseumi kogudes 88 maali.[3]

Lisaks kujutavale kunstile kuulus Lavretsovide kogusse ka tarbekunsti, kultuuriloolisi ja etnograafilisi esemeid, mineraloogilist ja zooloogilist materjali.[2]

1920.–1930. aastatel täiendati kollektsiooni kunstiostude ja annetustega Eesti kunstnikelt. Narva linnavalitsus andis muuseumile üle 18.–19. sajandil maalitud Narva raehärrade ja teiste auväärsete kodanike portreed, mis olid seni asunud Narva raekojas.[1]

1930. aasta lõpul liideti linnamuuseumiga Narva linnaarhiiv. 1931. aasta algul toodi arhivaalid raekojast linnamuuseumi. Asutuse juhatajaks määrati Arnold Soom, kes töötas sellel ametikohal 1940. aastani.[4]

1933. aastal ühendati Lavretsovide nimeline Narva Linnamuuseum kõrval asunud Peeter I maja muuseumiga. Liitmise eesmärgiks oli kogude ühendamine ja korrastamine vastavalt temaatikale: Lavretsovi majja koondati kunsti- ja etnograafiaesemed ning Peetri I majja ajalooesemete kogu.[5]

17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Enne Teise maailmasõja idarinde lahingute jõudmist Narvasse 1941. aastal evakueeriti osa väärtuslikumaid eksponaate Nõukogude Liitu. Järelejäänud osa eksponeeriti muuseumis 1944. aastani. Märtsipommitamisel 6. märtsil 1944 hävisid Narva muuseumi mõlemad hooned. Enne linna pommitamist evakueerisid Saksa okupatsioonivõimud muuseumi varad – muuseumisse jäänud esemed paigutati Tallinna poole suunduvale rongile, mis aga Rakvere all sattus siiski pommitamise alla. Pommitamise üleelanud eksponaadid anti Rakvere, Paide ja Tallinna linnamuuseumidele.[5]

1949. aastal taastati Narva muuseumi tegevus ning sellega seoses tagastasid Eesti muuseumid osa Narva muuseumi varadest. 1956. aastal tagastati osaliselt ka Vene NFSV-sse viidud kogu.[4]

Suur osa sõja eel muuseumile kuulunud kunstikogust on praegu esitatud 1991. aasta aprillis avatud Narva muuseumi kunstigaleriis.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tartu Ülikooli Narva kolledž. Eesti Kodu Narvas. 9. Kuulsate inimeste nimed Narva tänavate nimedes
  2. 2,0 2,1 Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu
  3. Narva Muuseumis esitletakse kunstikogu kataloogi Delfi, 15.12.2006
  4. 4,0 4,1 Narva linna muuseum ja arhiiv - 3180
  5. 5,0 5,1 5,2 Narva muuseumi ajalugu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]