Sergei Lavretsov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sergei Lavretsov

Sergei Lavretsov (vene keeles Сергей Антонович Лаврецов; 16. september 1825 Peterburi20. august 1906 Narva-Jõesuu) oli vene päritoluga aadlik, Narva kaupmees ja metseen.[1]

9-aastasena abistas ta oma võõrasisa, kes oli leivatööstur. 14-aastasena asus tööle; ta töötas Peterburis ja Moskva kubermangus. 1860. aastal kolis ta Jamburgi (praegu Kingisepp) ja alustas oma äri. 1874. aastast tegutses ta Narvas, kuhu asutas rektifikatsiooni- ja viinatehase.[1]

1866. aastal ostis Sergei Lavretsov kinnisvara Jaanilinnas, mis oli tol ajal Narva eeslinn. 9. juulil 1869 laskis ta end laulatada Narva Issanda Muutmise katedraalis Glafira Palenoviga. Naine oli sündinud Narvas 15. aprillil 1851, tema isa Aleksandr Palenov oli tuntud Narva elanik, Narva Vana-aja Uurimise Seltsi üks rajajaid.[1]

Lavretsovide maja (paremal) Peeter I maja juures

1886. aasta märtsis ostsid abikaasad 11 500 rubla eest Rüütli 28 asunud kahekorruselise maja. Pärast maja ümberehitamist kolis Lavretsovide perekond sinna.[1]

Sergei Lavretsov ja tema abikaasa Glafira soetasid elu jooksul suure maalide ja muude kunstiesemete kogu, mille pärandasid koos oma maja ja varaga Narva linnale. Kollektsioonis oli 800 000 eset.[2]

Samuti annetasid nad linnale 25 000 rubla, sellelt saadavad protsendid pidid minema Lavretsovide nimelise Narva linnamuuseumi ülalpidamiseks.[2]

Oma raha eest ehitas Sergei Lavretsov linnale ambulatooriumi ja sünnitusmaja.[2]

Vaestest peredest pärit lastele asutasid Sergei ja Glafira Lavretsov stipendiumi. Stipendium ja maalide ostmine oli materiaalne toetus noortele kunstnikele, sealhulgas tuntud eesti kunstnikule Ado Vabbele (kes tänu Lavretsovide stipendiumile sai hariduse Münchenis ja rändas aasta Itaalias), Peet Arenile, August Jansenile ja teistele. Lavretsovid toetasid ka Peterburis akadeemilise hariduse saanud, juba väljakujunenud kunstnikke, nagu Peeter Hellerit, Nikolai Semjonovit, Nikolai Lundi ja Eduard Verberit.[3]

Pärast Sergei ja Glafira Lavretsovi surma läks nende maja ja kollektsioon vastavalt testamendile Narva linna omandisse.[2]

Sergei Lavretsov suri 20. augustil 1906 Hungerburgis (praegu Narva-Jõesuu) ja on maetud Jaanilinna kalmistul kabelisse, kuhu olid maetud Glafira vanemad.[1]

Lavretsovi järgi nimetati 1994. aastal ümber Nõukogude tänav Narvas.

Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseum avati pidulikult 9. augustil 1913. Muuseumi kogu moodustas Sergei ja Glafira Lavretsovi poolt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kogutud kunstikollektsioon.[2]

Maalidest oli kogus vene 19. sajandi lõpu akademismi ja realismi esindajate töid – Ivan Aivazovski, Leo Lagorio, Vladimir Makovski jpt teoseid. Samuti olid teostega esindatud Narvas töötanud kunstnikud ning eesti noored kunstnikud.[2] Lavretsovid ostsid teoseid oma arvukate Venemaa ja Lääne-Euroopa reiside ajal Peterburi näitustelt, kunstnike ateljeedest või kunstikaupmeestelt.[3]

Lisaks kujutavale kunstile kuulus Lavretsovi kogusse ka tarbekunsti, kultuuriloolisi ja etnograafilisi esemeid, mineraloogilist ja zooloogilist materjali.[3]

1920.–1930. aastatel täiendati kollektsiooni kunstiostude ja annetustega Eesti kunstnikelt. Narva linnavalitsus andis muuseumile üle 18.–19. sajandil maalitud Narva raehärrade ja teiste auväärsete kodanike portreed, mis olid seni asunud Narva raekojas.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 У Нарвского музея есть своя история Gazeta.ee, 14.01.2005
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tartu Ülikooli Narva kolledž. Eesti Kodu Narvas. 9. Kuulsate inimeste nimed Narva tänavate nimedes
  3. 3,0 3,1 3,2 Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu