Gaaslahenduslamp
Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).
Elektrilahendus (huumlahenduse või kaarlahenduse kujul) tekib metalliauru ja väärisgaasi sisaldavas klaaskolvis, kui lambi elektroodidele rakendada piisavalt kõrge elektripinge. Elektrilahenduses muundub osa elektrivälja energiast valguseks protsessides, milles toimub pidev aatomite (või molekulide) ioniseerimine ja rekombineerumine (elektronide ühinemine positiivsete ioonidega) ning elektronide ergastamine ja relakseerumine (naasmine stabiilsele tasemele).
Valdava osa lahenduslampide talitlus põhineb kaarlahendusel madala sulamistemperatuuriga metalli (elavhõbeda või naatriumi) aurus. Kaarlahenduse keskkonnaks võib olla ka väärisgaas ksenoon selle madala ionisatsioonienergia pärast.
Huumlahendusega reklaam- ja signaallampides kasutatakse värvilise valguse saamiseks erinevaid gaase ja nende segu metalliaurudega.
Lahenduslampide liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Kolvis valitseva töörõhu järgi liigitatakse kaarlahenduslambid madalrõhulisteks (alla 100 kPa), kõrgrõhulisteks (0,01–1 MPa) ja ülikõrgrõhulisteks (1–10 MPa).[1]
Kõige rohkem kasutatakse madalrõhulisi elavhõbelampe. Et aga nendes tekib kaarlahendusel peamiselt valgustuseks sobimatu ultraviolettkiirgus, muundatakse see kolvi sisepinda katva luminofoorikihi abil päevavalgusele lähedase spektriga valguseks. Niisugused luminofoorlambid andsid 2010. a paiku ligi 90% maailma valgusallikate valgusvoost.[2]
Naatriumtäitega lampides ultraviolettkiirgust ei teki, kuid valgus on madalrõhu-naatriumlamidel monokromaatiline (kollakas), kõrgrõhu-naatriumlampidel veidi laiema spektriga (oranžikaskollane).
Kaarlahendus annab vahetult päevavalgusele lähedase spektriga valgust kõrgrõhulampides, mille täitegaas sisaldab metalli (naatriumi, indiumi, talliumi) ja halogeeni aatomitest koosnevaid ühendeid – halogeniide. Sellistes metallhalogeniidlampides on välditud metalli sadestumine kolvile samal põhimõttel kui halogeen-hõõglampides.
Päikesevalgusele päris sarnase spektriga valgust annavad kõrg- ja ülikõrgrõhulised ksenoonlambid.
Valgusviljakus on ksenoonlampidel kuni 50 lm/W, luminofoorlampidel 50–75 lm/W, halogeniidlampidel 90–100 lm/W, kõrgrõhu-naatriumlampidel kuni 150 lm/W ja madalrõhu-naatriumlampidel kuni 200 lm/W.
Kaarlahenduse süütamiseks ja stabiilse talitluse tagamiseks vajab lahenduslamp liiteseadist (elektromagnetilist või elektroonilist ballasti).
Huumlahendustorude helenduse värvid sõltuvalt täitegaasist[muuda | muuda lähteteksti]
| Gaas | Värv | Kasutusala | Pilt |
|---|---|---|---|
| Heelium | Oranž | Kasutatakse valgusefektide tegemiseks | 
|
| Neoon | Punakasoranž | Kasutatakse pingeindikaatorites ja teistes elektrimõõteriistades | 
|
| Argoon | Violetne või helesinine | Reklaamtablood | 
|
| Krüptoon | Hall, kõrgsagedusel on helesinine | Kasutatakse valgusefektide tegemiseks | 
|
| Ksenoon | Hall, kõrgsagedusel on rohekassinine | Autolambid ja prožektorilambid | 
|
| Lämmastik | Roosa; kõrgsagedusel on rohekassinine | 
| |
| Hapnik | Violetne | 
| |
| Vesinik | Roosa, kui vool on üle 10 mA | 
| |
| Süsihappegaas | Helesinine |