Mine sisu juurde

Kõzõl

Allikas: Vikipeedia
Kõzõl

vene Кызыл
tõva Кызыл
Kõzõli kesklinn

Pindala: 112 km²
Elanikke: 116 015 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 51° 43′ N, 94° 27′ E
Kõzõl (Siberi föderaalringkond)
Kõzõl

Kõzõl (tõva keeles Кызыл 'punane') on linn Venemaal, Tõva Vabariigi pealinn ja Kõzõli kožuuni halduskeskus. Asub Suur-Jenissei ja Väike-Jenissei liitumiskohas.

Alates 2018. aastast on linnapea Karim Sagaan-Ool.

Kõzõlis asub Mongoolia peakonsulaat.

Linn asutati 1914 ja kandis alguses nime Belotsarsk.

1918 sai linna nimeks Hem-Beldõr, 1926 Kõzõl, mis tõva keeles tähendab punast.

Alates 1921 oli linn Tuva Rahvavabariigi, alates 1944 Tuva autonoomse oblasti, alates 1961 Tuva ANSV ja alates 1991 Tõva Vabariigi pealinn.

Linnas on Tõva Riiklik Ülikool.

2008 avati Kõzõlis Tõva Vabariigi rahvusmuuseum, poliitiliste repressioonide muuseum ja rikkalikul arheoloogilistel leidudel põhinev 60 vägilase muuseum.

Tuva Muusika- ja Draamateater

Tuva Muusika- ja Draamateatris on nii vene- kui tõvakeelne trupp. Alates 2013 tegutseb Kõzõlis esimene kutseline nukuteater.

Kõzõlis tegutseb Tuva Riiklik Filharmoonia

Kõzõlis on 2 budistlikku kloostrit, 1 õigeusu ja 1 šamanistlik klooster.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kõzõli elanikest tõvasid 68,09%, venelasi 28,42% ja teistest rahvustest inimesi 3,49%.[2]

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasia keskpunkt

Väidetavalt asub Kõzõl Aasia keskpunktis. Suur- ja Väike-Jenissei ühinemiskohas on seda tähistav obelisk, mille juurest Kõzõli koolide vilistlased ja vastabiellunud alustavad oma eluteed.

Kõzõli läbib maantee M54 (Jenissei), mis ulatub loode poole läbi Šušenskoje ja Abakani Krasnojarskisse ning kagu poole Mongooliasse.

Linnas on lennujaam ja jõesadam.

Kõzõlil on korrapärane lennuühendus Abakani, Irkutski, Krasnojarski ja Novosibirskiga. 2009. aasta maikuu seisuga toimub kohaliku lennuettevõtte Tuvaavia pankrotimenetlus.

Kõzõlil on laevaühendus mööda Suur-Jenisseid ülesvoolu kuni Toora-Hemini.

Projekteeritakse raudteed Kõzõl–Kuragino.

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. http://www.gks.ru/free_doc/doc_2017/bul_dr/mun_obr2017.rar, vaadatud 31.07.2017.
  2. Валерия Сергеевна Кан:Этносоциальный профиль тувинцев Тува.Азия, 2. juuni 2016