Tuva Rahvavabariik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tuva Rahvavabariik


1921–1944
Valitsusvorm Marksistlik-leninistlik üheparteisüsteemiga sotsialistlik riik
TRP Keskkomitee Peasekretär 1921–1922: Mongush Nimachap (esimene)
1932–1944: Saltšak Toka (viimane)
Väike Huraali Presiidiumi esimehed 1921: Mongush Buyan-Badyrgy (esimene)
1940–1944: Hertek Antšimaa-Toka (viimane)
Pealinn Kõzõl
Religioon Tiibeti budism, šamanism, vanausk, õigeusk
Pindala 170 500 km² (1944)
Rahvaarv 82 200 (1931)
95 400 (1944)
Ajalugu ja sündmused
Iseseisvus 14. august 1921
Inkorporeerimine NSVL-i 11. oktoober 1944
Peamised keeled tõva, vene, mongoli
Rahaühik Tuva akşa
Hümn "Tooruktug Dolgay Tangdym"
Eelnev Järgnev
Flag of Uriankhai (1918-1921).svg Uriankhai krai Flag of the Soviet Union (dark version).svg Tuva autonoomne oblast

Tuva Rahvavabariik (tuva keeles Тыва Арат Республик Tıwa Arat Respublik), aastatel 1921–1926 Tannu-Tuva Rahvavabariik,[1] oli osaliselt tunnustatud sotsialistlik riik, mis eksisteeris aastatel 1921–1944.[2]

Riik paiknes endise Vene Keisririigi ja hiljem Venemaa Vabariigi protektoraadi Uriankhai krai territooriumil, piirnedes loodes Mongooliaga.[3] Alates 1759. aastast oli piirkond (tollal tuntud kui Tannu Uriankhai) kuulus Mongoolia alla, mis omakorda oli osa Qingi dünastia juhitavast Hiinast. 1911. aastal puhkenud Xinhai revolutsioon kukutas aga Hiinas võimult Qingi dünastia ning samal aastal puhkes revolutsioon ka Mongoolias, mis viis nii (ametlikult Tuva Uriankhai Vabariik) kui Mongoolia iseseisvumiseni. Uus vabariik oli aga poliitiliselt ebastabiilne ning 1914. aastal sai sellest Vene Keisririiki protektoraat. Tänapäeval asub samal territooriumil Venemaa koosseisus olev Tõva Vabariik.

Iseseisvus kuulutati välja 14. augustil 1921, samal päeval võeti vastu ka esimene põhiseadus.[3][4] Riigiaparaadi, majanduse ja sisekorralduse ülesehitamisel lähtuti Nõukogude Liidu eeskujust.[1] Kuigi oldi formaalselt iseseisevad, kontrollis riiki tegelikkuses Nõukogude Liit, kes oli koos Mongoolia Rahvavabariigiga ka ainus Tuva iseseisvuse tunnustaja.[5] 1924. aastal võeti vastu uus põhiseadus, kaotades sellega muuhulgas sätte, mille järgi oli riik Nõukogude Liidu kaitse all. NSVL jätkas siiski sekkumist Tuva siseasjadesse.[4] 1941. aastal võeti vastu kolmas põhiseadus, mis sidus riiki uuesti tugevamalt Nõukogude Liiduga, andes nõukogude kodanikele õiguse osaleda Tuvas toimuvatel valimistel.[4]

Teise maailmasõja ajal saatis Tuva Nõukogude Liidule toitu ja muid kaupu ning mitmed tõvalased astusid vabatahtlikult Punaarmeesse. 1944. aasta augustis esitas täidesaatvat võimu teostav Väike Huraal Moskvale palve inkorporeerida Tuva Nõukogude Liitu. 14. oktoobril kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium palve heaks ning rahvavabariik muudeti Tuva autonoomseks oblastiks.[5] 10. oktoobril 1961 organiseeriti oblast ümber Tõva Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (Tuva ANSV).[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Adle, Chahryar (toim.; 2005). History of Civilizations of Central Asia: Towards the contemporary period : from the mid-nineteenth to the end of the twentieth century. UNESCO. ISBN 9789231039850. lk 337.
  2. Alatalu, Toomas (1992). "Tuva: a State Reawakens". Soviet Studies 44 (5): 881–895. JSTOR 152275. 
  3. 3,0 3,1 3,2 Sanders, Alan J.K. (2010). Historical Dictionary of Mongolia. Scarecrow Press. ISBN 9780810874527. lk 718.
  4. 4,0 4,1 4,2 Hoch, Tomáš; Kopeček, Vincenc (2019). De Facto States in Eurasia. Routledge. ISBN 9780429534256. lk 92.
  5. 5,0 5,1 Smeele, Jonathan D. (2015). Historical Dictionary of the Russian Civil Wars, 1916-1926. Rowman & Littlefield. ISBN 9781442252813. lk 1197.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]