Tuva Rahvavabariik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tuva Rahvavabariik
1921–1944
Flag of the Tuvan People's Republic (1935-1939).svg Emblem of the Tuvan People's Republic (1933-1939).svg
Lipp (1935–1939) Embleem (1935-1939)
Valitsusvorm Marksistlik-leninistlik üheparteisüsteemiga sotsialistlik riik
TRP Keskkomitee Peasekretär 1921–1922: Mongush Nimachap (esimene)
1932–1944: Saltšak Toka (viimane)
Väike Huraali Presiidiumi esimehed 1921: Mongush Buyan-Badyrgy (esimene)
1940–1944: Hertek Antšimaa-Toka (viimane)
Pealinn Kõzõl
Religioon Tiibeti budism, šamanism, vanausk, õigeusk
Pindala 170 500 km² (1944)
Rahvaarv 82 200 (1931)
95 400 (1944)
Ajalugu
 –Iseseisvus
 –Inkorporeerimine NSVL-i

14. august 1921
11. oktoober 1944
Peamised keeled tõva, vene, mongoli
Rahaühik Tuva akşa
Eelnev riik Flag of Uriankhai (1918-1921).svg Uriankhai krai
Järgnev riik Flag of the Soviet Union (dark version).svg Tuva autonoomne oblast
Hümn "Tooruktug Dolgay Tangdym"

Tuva Rahvavabariik (tuva keeles Тыва Арат Республик Tıwa Arat Respublik), aastatel 1921–1926 Tannu-Tuva Rahvavabariik,[1] oli osaliselt tunnustatud sotsialistlik riik, mis eksisteeris aastatel 1921–1944.[2]

Riik paiknes Vene Keisririigi ja hiljem Venemaa Vabariigi protektoraadi Uriankhai krai territooriumil, piirnedes loodes Mongooliaga.[3] Tänapäeval asub samal territooriumil Venemaa koosseisus olev Tõva Vabariik.

Iseseisvus kuulutati välja 14. augustil 1921, samal päeval võeti vastu ka esimene põhiseadus.[3][4] Riigiaparaadi, majanduse ja sisekorralduse ülesehitamisel lähtuti Nõukogude Liidu eeskujust.[1] Olles küll formaalselt iseseisev, kontrollis riiki tegelikult Nõukogude Liit, kes oli koos Mongoolia Rahvavabariigiga ka ainus Tuva iseseisvuse tunnustaja.[5] 1924. aastal võeti vastu uus põhiseadus, kaotades sellega muuhulgas sätte, mille järgi oli riik Nõukogude Liidu kaitse all. NSVL jätkas siiski sekkumist Tuva siseasjadesse ka hiljem.[4] 1941. aastal võeti vastu kolmas põhiseadus, mis sidus riiki uuesti tugevamalt Nõukogude Liiduga, andes nõukogude kodanikele õiguse osaleda valimistel.[4]

Teise maailmasõja ajal saatis Tuva Nõukogude Liidule toitu ja muid kaupu ning mitmed tõvalased astusid vabatahtlikult Punaarmeesse. 1944. aasta augustis esitas täidesaatvat võimu teostav Väike Huraal Moskvale palve inkorporeerida Tuva Nõukogude Liitu. 14. oktoobril kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium palve heaks ning rahvavabariik muudeti Tuva autonoomseks oblastiks.[5] 10. oktoobril 1961 organiseeriti oblast ümber Tõva Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (Tuva ANSV).[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Adle, Chahryar (toim.; 2005). History of Civilizations of Central Asia: Towards the contemporary period : from the mid-nineteenth to the end of the twentieth century. UNESCO. ISBN 9789231039850. lk 337.
  2. Alatalu, Toomas (1992). "Tuva: a State Reawakens". Soviet Studies 44 (5): 881–895. JSTOR 152275. 
  3. 3,0 3,1 3,2 Sanders, Alan J.K. (2010). Historical Dictionary of Mongolia. Scarecrow Press. ISBN 9780810874527. lk 718.
  4. 4,0 4,1 4,2 Hoch, Tomáš; Kopeček, Vincenc (2019). De Facto States in Eurasia. Routledge. ISBN 9780429534256. lk 92.
  5. 5,0 5,1 Smeele, Jonathan D. (2015). Historical Dictionary of the Russian Civil Wars, 1916-1926. Rowman & Littlefield. ISBN 9781442252813. lk 1197.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]