Mine sisu juurde

Kõpu vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kõpu vald (1939); veel varasemate valdade kohta vaata Suure-Kõpu vald ja Väike-Kõpu vald

Kõpu vald

Pindala: 259 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 611 (1.01.2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km²
EHAKi kood: 0360[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kõpu

Kõpu vald oli vald Viljandi maakonna lääneosas. 21. oktoobril 2017 moodustati Võhma linna ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel Põhja-Sakala vald.[4]

Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse oli 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid Suure-Jaani vald (põhjas), Viljandi vald (idas), Halliste vald (lõunas), Saarde vald (lõunas) ja Paikuse vald (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka Surju ja Tori vallaga.

Rahvaarvu poolest oli Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus oli 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Kõpu vald paiknes Sakala kõrgustiku lääneserval ja Pärnu tasandikul. Valla idaosa hõlmas põhiliselt vooreline ala, mida Kõpu ürgorg eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on säilinud palju rikkumata loodust.

Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmas Soomaa rahvuspark, mis oli valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Kõrtsi-Tõramaal, mis avati 6. augustil 1998.[5] Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel Öördi (7154 ha) ja Kikerpera sookaitsealad. Muudest vaatamisväärsustest saab veel nimetada Laiakivi, Kullese künnapuud, Ristimännit, Upsi tamme, Torga mändi ja Halliste puisniidu botaanilist kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevaditi toimuvad ulatuslikud üleujutused.

Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. Friedrich Kuhlbars on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga piiratud kohta. 1481. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud Koppesche Wegiks (saksa keeles on Koppe tipp, latv või hari). Mõisa kohta on teateid aastast 1593 (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).

Vallas oli üks alevik (vallakeskus Kõpu) ning üheksa küla: Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, Supsi, Seruküla, Tipu, Uia ja Vanaveski.

Peamised tegevusalad Kõpus olid põllumajandus, metsamajandus ja puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeles vallas kaks metskonda: Kõpu ja Soomaa.

Suure-Kõpu mõis

[muuda | muuda lähteteksti]
Suure-Kõpu mõis

1847. aastal valmis Suure-Kõpu mõisa kivist kahekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõisa külastajatele pakutakse rahvuslikku toitu koos muusikaga. Mõisa ruumides saab korraldada nii kultuuri- kui ka eraüritusi.

Kõpu külastuskeskus

[muuda | muuda lähteteksti]

8. märtsil 2014 avati Kõpu külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi–Pärnu maantee ääres endises meiereihoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ja sündmuste kohta.

Vallavanemad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1991–1998 oli vallavanem Martin Alas, 1998. aastast oli vallavanem Tõnu Kiviloo.[6] 2016–2017 oli vallavanem Siim Avi.

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Maakatastri statistika, vaadatud 12.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Põhja-Sakala vald. "Põhja-Sakala vallast". Vaadatud 23.02.2019.
  5. Eesti Päevaleht (06.08.1998). "Soomaa park saab külastuskeskuse". Eesti Päevaleht. Vaadatud 23.02.2019.
  6. Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992.a..pdf